Näiteks läheb meil kahe lapse vannitamise peale kaks korda nädalas kokku 4 tundi. Vallalised võivad sel ajal kasvõi ise vannis olla.
Või alles hiljuti ütles lastetu sõbranna, et kell 11 on liiga vara kokku saada. Tema magab. Kui meil saab peale 7 veel natuke edasi tukkuda, siis puder peab kell 9 ikka laual olema. Ja seda iga vaba päev. Muudel päevadel on üheksaks kõik muidugi kodust juba läinud.
Pesu pesemise, triikimise, parandamise, sorteerimise peale läheb ulmeaeg. Eriti praegu, kui talv ja suvi vahetuvad. Ühed asjad vaja ära panna, teised töökorda seada...
Telekast saab vaadata ainult multikaid ning loetavad raamatud on muinasjuturaamatud. Loomulikult saab keskenduda ka oma lemmikutele, aga ööune arvelt. Nüüd on see ka jälle auklik, sest püüame Liisat ilma öömähkmeta magama saada, aga tema ärkab muidugi alles märja voodi peale ja enne pesemist, vahetamist riietamist uuesti magama ei jää. Isegi siis peab keegi voodi kõrval passima, sest öösel on ju PIME.
Huvitav, kas vallalised vahel ka minu elu kadestavad?
2 kommentaari:
Ohh, ma mõtlen vahel sama. Ja järgmisel hetkel mõtlen, et tegelikult ma ikka ei kadesta ka vallalisi, sest minul on selline varandus, mida neil pole:) Aga kodutööde koha pealt teen mina nt oma elu natuke lihtsamaks ja pesu ei triigi, lihtsalt riputan võimalikult sirgelt pesulõksudega kuivama. Arvestades meie pesukoguseid, siis ma ainult triikimislaua taga peakski vist olema, aga lihtsam on ignoreerida:)Nagu mu mees ütleb, siis tagumik triigib;)
Võib mõelda ka nii, et mina kadestan koduse ema elu :) Meil on tööpäeviti puder laual kell 6.45, puhkepäeviti keskmiselt 7.45. Ja näiteks jooksmas käin juba teist asatat järjest hommikuti kell 5.30. Ursik :)
Postita kommentaar