teisipäev, aprill 09, 2013

Nädalalõpp kodust eemal


Käisime nädalavahetusel Hiiumaal kevadet otsimas. Ei saanud looduse kutsele vastu. Kuigi ilmaprognoos polnud kiita, tuli minna. Kevadet oli seal tõesti natuke rohkem kui meie õues. Igasugu kellukesi on seal ikka väga väga palju ja nii sulavad need ka erineval ajal välja. Isegi krookusi oli näha. Enda kevadlilli on  mul lootust vist alles jaanipäeval näha. Hange võin pealt ära visata küll, aga päike edasi ikka ei sulata. Muutusin ahneks ja tõin lisaks vaasile ühe potitäie köögi akna taha. Seda saan siis kogu päeva vaadata ja võiks ju kauem püsida, kui vaasililled ning teise poti panen välistrepile. Nii et killuke kevadet tuli ka kaasa.


Kertu pidas ennast kogu reisi hämmastavalt halvasti üleval. Kuigi me ütlesime neile alles tund enne minekut, mis toimuma hakkab, suutis ta terve selle aja röökida. Nad hakkavad alati erutusest täiesti võimatult käituma ja nii ka seekord ei sobinud üks asi ega läinud teine asi selga. Kuna nad ka autos ikka veel ei maga, kestis kära õhtuni. Eile tagasi tulles oli Kertul vaja isegi praami peal jonnida ja õhtusest magamasaamisest ma parem ei räägigi, kuigi kui nad lõpuks voodisse said, lõppesid üllatavalt kiiresti.

Maal oli laupäeval suurepärane ilm, pühapäeval oli poolpehme, kohati sadas midagi, aga õues sai tööd teha ilusti. Lõikasime suure portsu õunapuid hõredamaks, mis on küll väga väike osa kogu puudest ja oksad sai ilusti ära ka põletatud. Lapsed möllasid kaks tundi oma lumekoopas, mille neile lumeblokkidest ladusime ja lõunaund magasid kaks tundi. Õhtul aga hakkas lund sadama ja sadas maha päris paksu kihi. Lumepilt on töötlemata, hetkeks oligi õues selline kollane valgus. Esmaspäeval oli ilm jällegi suurepärane, aga kuna puud olid lumised, siis tööd suurt teha ei saanud. Võtsin pool tundi päikest ninale ja kätele ning vahtisin niisama. Mõnus nädalavahetus oli.
 
Laste kombed ja tegelikult ka kindad-mütsid said maal väga mustaks. Kombed viskasin õhtul pesumasinasse, õhtul sai neid saunas kuivatatud ja hommikul veel edasi, aga ikka pidi pisike Liisa minema lastekasse niiskete sääreotstega kombega. Pesupulber on ootamatult otsa saanud, nii et teisi asju õnneks kohe pesema ei hakanud. Ja ükski teine kombe kellelegi ei sobinud, kuigi meil peaks neid olema igas suuruses. Raske elu ikka lastel. Nüüd aga tegutsema, sest ükskord tuleb kevad niikuinii.

1 kommentaar:

Ellin ütles ...

Huvitav, meil lastel sama efekt, et erutusest hakkavad kohutavalt halvasti käituma, eriti suurem. Meie oleme saanud asja natuke leevendada sellega, et hakkan talle juba eelmisel päeval serveerima, mida me järgmine päev teeme või kuhu läheme ja siis hommikust saati kordan sama asja. Vahel see toimib ja vahel teeb asja hoopis hullemaks, nii et ei oskagi õiget käitumist valida:)