Kevad

Aeg lendab.
Mulle meeldib, kui õues on lumevabasid laike rohkem kui lumiseid. Praegu juba nii on. Iga päev on pea 10 kraadi sooja. Päikest küll pole, aga see-eest puhub päris korralik tuul ja see sulatab lund hästi.

Eile algas juba meie pere orienteerumishooaeg ehk Tallinna teisipäevakud siis. Esialgu ei olnud küll mingit isu 4 euro eest minna metsa jalgu märjaks tegema, sest mul on mingi tõrge külma ees, aga tegelikult ei olnudki külm, jalad sai aga märjaks küll. Metsaalune on veel üsna lumine. Kuna trenni pole pea üldse teinud, võtsin lühikese raha, 3,5 kilomeetrit. Olgu kiidetud imelised tehnikavidinad. Täna telefonile sain teekonnaks tegelikult 4,6 km. Ega ma seal lumehanges mingit hullu kiirust ei arendanud, vigu tegin ka, aga tulemus üllatas – 7. Ja kõigest 7 minutit võitjast aeglasem. Lapsed läbisid sel ajal issiga koos oma nööriraja ja sinililli ei leidnud.  Nüüd siis on motivatsiooni rohkem jooksma minna.

Täna vedasin ka laste rattad õue, neil peale kaht rasket nädalavahetust täna puhkepäev. Kertul on uus 16-tolline jalgratas, küll abiratastega. Kõnnitee on juba mõnusalt puhas ja usin kojamees oli mingi lõigu isegi killustikust ja koerakakast puhtaks pühkinud. Kihutas teine juba täitsa toredasti. Peab treenima, sest tahab hakata rattaga lasteaias käima, sinna on aga umbes-täpselt 1,7 kilomeetrit. Liisa aga Kertu vana rattaga hakkama ei saanud. Tegelikult ei ulatunud tal jaladki pedaalidele. Peab õhtul vaatama, kas sadula madalamaks laskmisest on kasu.

Nüüd aga sajab vihma. Tõime täna Hortesest mulda ja seemneid, nii et peale magamist tuleb vist õue mineku asemel hoopis istutama hakata. Mina aga seni õpin. Olen niigi programmist natuke maas.