neljapäev, mai 31, 2012

Annan teada, et oleme ikka olemas.

Issand, kuidas ma armastan neid hetki, kui pere magab ja saab rahus olla arvuti taga või teha mida iganes. Mis sellest, et oma une arvelt. Ja midagi asjalikku ikka kirja panna ei viitsi.Tegin just rabarberikooki, sest homme tuleb ehk keegi külla.

Muidu tulime esmaspäeval linna ja nüüd on käed-jalad jälle tööd täis.

lõpetuseks ka üks pilt sellest, milline vaade meist maale maha jäi ehk kivihunnik õitseb!



Kommentaare ei ole: