Kõik oli õnneks vinks-vonks. Ja nüüd elan tõelist maainimese elu. Vedasin laste pesu kuivatamiseks kööki puupliidi kohale pesunööri, vannivett toon saunast suurest katlast, menüü peab korralikult ette planeerima, sest Poebuss käib siin kaks korda nädalas, kartulit saab keldrist ja sibulat aiamaalt, nii et muudkui tatsa. Lastega olime täna õues umbes 5 tundi ja ma naudin seda elu täiega.
Ega see elu muidugi nii ürgne ka ei ole. Pesumasina ning elektripliidi oleme siia toonud ning dušinurga ehitasime. Telekat küll ei ole ja arvutit ei viitsi ka mitu korda päevas sisse panna, aga ega selle jaoks pole aegagi.
Võrreldes kahe eelmise suvega on muidugi palju kergemaks läinud. Eelmisel suvel ei seisnud Liisa veel püstigi ning aasta varem ei olnud rasedana 1,5-aastase lõbustamine ka meelakkumine. Praegu nad leiavad omale ilusti kahekesi tegevust. Lemmikmängud on küll väga märjad või mullased, aga las siis olla ning kui neil turjast ikka kinni ei ole, läheb asi pahanduste tegemiseks ka kätte.
Aga igasugu istutamistööd olen saanud palju teha. Esimese asjana panin maha 44 (41 aeda ja 3 kasvuhoonesse) uut maasikataime, kuigi vanad peenrad omal alles üles kaevamata. Pole nii põlev töö. Püsililli on ringi tõstetud, sest need paljunevad meeletult ning ei ole üksteise otsas ja sees enam ilusad. Kasvuhoonesse sai mõnedele tomatitele lisaks ka aedube ja rooskapsast pandud. Salatit saab kohe-kohe juba sööma hakata. Esimene muruniitmine on tehtud ja Issi ehitas lastele ka kahe kiigega kiige.
Issi läks meil küll täna varahommikul linna tagasi, seega käed veel rohkem tööd täis, aga saame hakkama.
Elu on ikka nagu hernes, aga seekord lillhernes :p
PS. Ja edaspidi püüan kirjutada ka natuek eelmisest nädalast, sest polnud ka see päris tavaliste killast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar