Kuigi täna on varjus kõigest 17 kraadi sooja, panin lapsed ikkagi juba vanni. Täna said nad kahepeale 3 ämbritäit vett. Taevas on pilvitu ja tuulevarjus on juba palav. Siiatuleku eesmärk on tegelikult täidetud, lastel on pruun jume juba peal ja oma käevartelgi pole viga. Pealegi on lapsed saanud juba mitu päeva joosta paljajalu ja alasti ringi, nii et karastus missugune.
Loodus on ka teinud nende 10 päevaga (juba nii palju) suure hüppe. Esimesed punased tulbid on läbi õitsenud, samuti varased nartsissid, see-eest on toomingas lõpuks täies õies ning pea kõik puud lehes, nii et varjud hakkavad tekkima siia ja sinna, näiteks laste tavapärane vannikoht oli täna hommikul pirnipuu varjus. Vari on halb seepärast, et ka siin hakkavad tasapisi ligi hiilima sääsed. Midagi hullu siiski veel ei ole, nii et sääsetelgiks toodud varjualuse sääsetõrjeomadused on veel testimata.
Samuti õitsevad kirsid ja pirnid ning männitolmu on kõik täis. Eile õpetasin Kertule pirnipuu selgeks. Kaske ja vahtrat mäletab ta juba isegi. Kasel on valge koor ja vaher on lehekuju läbi meelde jäänud. Koer ja kass on ka hakanud hirmsasti peenardesse tikkuma, ju siis on muld veel meeldivalt külm.
Eilne päev möödus vanaemaga vaikimise tähe all. Õhtul kolis ta oma riided meie toast teise tuppa ja andis teada, et homme tuleb traktor põldu kündma. Kuna kõik uksed on siin lukus, siis on ka mahlad-moosid kinnise ukse taga ning eile tuli kätte ka õunamahla kriis. Varuvõtit mul leida ei õnnestunud ning täna, mil vanaema on Kärdlas, hiilisin nagu varas tema tuppa, leidsin taskust võtmed ja sain oma mahlapurgi ka kätte.
Nii et nüüd on meil siis selline elu, kus üks pere elab kolmes eraldi toas kolme lukustatud ukse taga ning ühel ajal toidulaua taha ei kogune. Ei saa mina ka vanade inimsete kinnismõtete vastu, ainult imelik, kuidas neis mõtetes saavad kõik ainult üdini halvad olla.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar