Tänane õhtu.
Panen lapsed voodisse. Liisa teatab: "Emme, laulu saada. Mõmm-mõmm laulu saada."
Selge. Laulan Karumõmmi unelaulu. Neli korda, kuna taustaks on kogu aeg mingi krõbin. Peale seda teen pausi, kuulatan. Kertu sosistab. "Laula veel."
Laulan viienda korra.
Siis sosistab Kertu, et Elas metsas-laulu.
Laulan seda. Kuna sõnad meeles ei ole, siis oma sõnadega. Teisel korral jääb laul juba õige lühikeseks. Kertu pragama, et ei ole nii ning räägib, et Mõmmi-laulu laulis ta kaasa, et siis selline krõbin. Asi kisub käest ära.
Ütlen selle peale, et laul läks nüüd tuttu. Suu kinni, silmad kinni, möla maha! Ja isegi Liisa viskab pikali. Veel natuke krõbinat ja laager magab.
Müstika!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar