Tõbised toimetavad

Neljapäevase väsimuse põhjus selgus ka juba neljapäeval. Tupsikute tatitõbi oli ka mulle külge hakanud ja see algas kurguvaluga. Konjakiga loputamine võttis ära küll kurguvalu, aga nohu tuli ikkagi. Kõrva tagant katsudes on mandlid ise valusad tänaseni.

Muidu oli neljapäev väga tihe päev. Kohe peale blogimist helises telefon ja külla tuli minu põhikooliaegne pinginaaber. Vähemalt 5 tundi võtsime endi ja vanade tuttavate elusid läbi. Pole ju oma 10 aastat näinud. Siis sõitis tema koju tagasi ja meie Liisaga kihutasime Kertu sõime lõpupeole. Oli kava ja tort ja Lotte, kes õues lastega mängis.

Reedel käisime hommikul jälle Liisaga turul maasikaid toomas. Lõunaund suutis ta 40 minutit magada, aga mina sain sel ajal vähemalt natuke istutustööd ära teha. Peenraid küll eriti ei ole, aga rahul ma ka nendega ei ole. Lisaks on ettekasvatatud taimi paras pinutäis ning tulbisibulad on ka vaja üles otsida.

Pärast oli Liisa muidugi kehvas tujus, ei tahtnud ta tuppa ega õue. Õe saime siiski sõimest toodud ja pärast sõitsime veel õue ratta/autoga ning sel ajal, kui Issi muru niitis, imbusid nad naabrilaste batuudile. Söögiajaks oli ka Kertule jonnituju kallale tulnud, selle rikkus vist küll Liisa, kes tal lambist juustest kinni sasis ja mõnuga tiris. Igal juhul ei kõlvanud enam ei kahvel ega polnud piisavalt hapukoort. Tõstsime ta siis laua tagant ära ning mõtlesin, küll teiste käest kuuldud, raamatutarkust proovida, mis käsib strssis last enda vastas kinni hoida nii kaua, kuni ta maha rahuneb. Kertu läks hoopis veel rohkem hüsteeriasse ning võttis peaga hoogu ja lõi mul hoopis nina lömmi. Katsu sa nüüd nina nuusata. Viltu küll midagi ei ole, aga valus on ka siiani. Pärast sonis Kertu veel tükk aega, et emme hoidis teda kinni, trauma missugune. Vot sulle siis raamatutarkust.

Laupäeval oli äratus jälle enne seitset ning jaksu ikka polnud. Teised läksid siis ära maale ja mina otsustasin terve päeva mitte midagi teha. Suhteliselt hästi õnnestus ka, kui just kahe masinatäie pesu pesemine välja arvata ning kolm kleiti ja ühe jaki tegin ka kandmiskõlblikuks. Mitte, et neil midagi viga oleks, aga välismaalt tellitud M-suuruses asjad on taljest väga laiad. Ja kuna kaalu muudkui koguneb, siis on enesetundele oluline kanda ikka taljes kleiti.

Siis pistsin nina esimest korda videote tegemise maailma. Olen seda ammu tahtnud, aga aega ei ole leidnud. Ega Windows Movie Makeriga suurt midagi teha ei saa, aga üks tantsuvideo sai selline:

Filmitud 25. veebruaril 2012

Eile ei olnud videod nõus üles minema ei siia ega youtube, läks mitu tundi aega leidmaks programmi, mis võiks aidata. Ei tahtnud nagu rasket raha ka maksta. Täna hommikul leidsin AVG tasuta viirustõrje koos veel mingite vidinatega, mis kustutas ja parandas ning videod hakkasid üles minema küll.

Eile tegin veel midagi, mis oli juba meelest läinud. Nimelt kuulasin voodis Dagö vanasid lugusid. Lihtsalt lamasin ja kuulasin, mõtelge! Kui selleks vanasti palju aega oli, ei tundunud see ülse eriline. Nüüd aga pole ammu midagi lihtsalt kuulanud. Joonistatud mehe plaadilt Ma jään, Maantee, Tõuseb traavile .... tõeline aeg iseendale. Poolest pudelist valgest veinist ma parem ei räägigi. Mõnus päev oli.