Kertu 19. kuu

Kaal ikka umbes 13 kilo.
Pikkuse mõõtsime ka ära, saime 85 cm.
Peaümbermõõt 48 cm.

Kuu suurim läbimurre oli potil käimine. Mitte veel potile jõudmine ehk kui alukad on jalas, siis sinna soristatakse ikka sisse. Palja tagumikuga tuleb potti pissimine väga hästi välja. Läheb ilusti ise, ei pea kogu aeg potiga järel jooksma. Ühel päeval lihtsalt oli ise potti pissinud ja tuli seda näitama. Sai kiita ja sellest ajast töötabki. Nüüd käib töö ka püksid jalas olles potile jõudmise suunas. Talv ikkagi tulemas.

Kuust 2 nädalat olime Hiiumaal. Päevakava nägi kõik need päevad ette ka ujumist. Ostsime Kertule selleks puhuks ujumisrõnga ja palli. Vett, sügavat ega külma ta ei karda. Mulistas nagu hull, ujus konna ja jooksis niisama ringi. Ükspäev mõõtsin aega ka, saime 55 minutit vees. Rannas oli seda 30-kraadist palavust täiesti hea taluda. Ka kodus aias oli vann, kus sai siis hommikupoole veeprotseduure läbi viidud. Ka igasugu liivamängud ja kivide vetteloopimine rannas sujus suurepäraselt. Morssi läks palju, aga elasime kuumalaine üle. Nii et peale seda oli täiesti kahju linna ära tulla.

Ja nii nagu maal ikka, tuli ka uusi oskusi. Nüüd ronib ise toolile ja oskab öelda ja issi, koerast sai kutu ja lillest lill. Sõnu ja lauseid on nüüd juba nii palju, et kõike kirja panna enam ei jõuagi.

Ega maal päris valutult ei läinud ka. Kohe algatuseks lõikas emme raseerijaga omal vasakul nimetissõrmel tüki otsast. Palju verd tuli ja kisa oli taevani. Plaastrit ei lasknud algul panna, aga pärast oli sellest väga vaimustuses. Nelja päevaga oli haav korras ehk võtsime juba päevaks ka plaastri ära. Nüüd norib pidevalt plaastrit. Ikka ai-ai, siin, see (näidatakse plaastri sahtlile), siia (näidatakse sõrme). Ja äkki teine kord usub ka, kui emme ütleb, et ei tohi ja aiai.

Peale sõnade see, siia, veel jne omandamist on hakanud üldse kõvasti kamandama. Ikka see siia, tädi siia, emme siia, veel jne. Nüüd saab teada, kui paljudest asjadest pidi laps puudust tundma, kui ta veel rääkida ei osanud.

Kuna Kertu sebib päevas ikka väga palju ringi ja teeb lollusi ning minu jaks pole enam endine, oleme paar korda kasutanud võimalust teda terveks päevaks maale ära sokutada. Mis nad seal teevad, ei tea, aga laps on tagasi tulles rõõmus. Ikkagi vaheldus.

Neljapäevakutel käime ikka kaasas. Kord oli seal nii igav, et läksime laste nöörirajale. Seal oli nii peen kord, et pidin Kertule EOL-koodi ka tegema. Piiksutada talle aga meeldis. Ainult erilist jooksjat temast veel ei ole. Rohi oli ka kõrge, nii et päris suure osa pidin siiski mina teda tassima. Aga liikusime vaikselt, sõime vahepeal raja ääres muulukaid ja magesõstraid ja nii see aeg läks ning tegelikult oli väga tore.

Teine kuu suursündmus oli see, et ostsin osta.ee-st kasutatud pikendatava voodi ja Hiiumaalt tulles kolisime Kertu kohe sinna magama. Magab ilusti, aga kuue paiku ronib ikka meie voodisse ja punkt. Tagasi sundimine ei tööta. Pigem loobub oma hommikupiimast. Proovime ka seda kommet välja juurida ja oluliselt edukamalt. Pulgavoodi vastu aga enam mingit huvi ei tunne. Sai ka omale mõmmitekikoti ja padjapüüri ning mingite loomakestega linad. Titavoodi pehmenduse panin ja algatuseks Kertule ning kolisime ta loomaia ka sisse.

Sellised lood meil siin juulis.