Tänase orienteerumisneljapäevakuga läksin küll alt. Sõna Vääna kõlas nii nagu oleks seal mustikaid. Kohapeal selgus, et tegemist on kohaga, kus tavaliselt on päevakud kevadeti ja saab kullekuppe korjata ning kindlasti ka jalad märjaks. Nii et ei mingeid mustikaid, ainult militaaraugud ja kõrge rohi. Isegi vankrit oli raske lükata. Õnneks oli laste nöörirada kohe parkla kõrval ja nii tuligi mõte see asi üle vaadata. Selgus, et raja pikkus 1,2-1,3 km. No päris pikk. Kaarti ja pulka aga enne EOL-koodi registreerimist ei saanud. Niisiis on Kertul nüüd oma kood ja see on 15973.
Rajal oli 4 punkti. Tundus lastele suhtelisel mõnus, sest kulges vahepeal mööda päris kõva teed. Ma ei julge pakkudagi mitusada meetrit Kertu sellest ise läbis, aga piiksutamine talle meeldis küll. Vahepeal sõime muulukaid ja magesõstraid ning loopisime käbisid porilompi. Mitu korda tahtis ta mööda tuldud teed eelmise piiksuni tagasi minna. Aga lõpuni me saime. Ma ei tea, kas seepärast, et lasin tal punktides mõnuga piiksutada või lihtsalt tehnika streigi tõttu me paberit ei saanud. Seega praegu veel ei teagi, kaua aega läks. Auhinnaks oli igal juhul pulgakomm. Kertu valis omale kola-maitselise ja lutsutas seda siis õndsa näoga ikka päris tükk aega.
Nii sai see tund seekord väga sisukalt mööda saadetud.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar