Nonii, 1,5-aastat lapse kasvatamist on siis nüüd selja taga. Eks ta üks paras piin ole olnud, aga saab öelda, et läheb kergemaks. Pooleteistaastane on ikka juba suur laps. Saab enam-vähem aru, mida talle räägitakse, sebib ringi nii mis kole, teab täpselt, mida tahab ja kuidas seda saada jne.Pikkust ei ole mõõtnud, aga nr 86 püksid on üldjuhul kukekad, eluskaal 13,2, jala suurus 13,5 cm. Ka viimane silmahammas on väljas, nii et hambaid on nüüd peaaegu 16.
On teine juba üsna osavaks muutunud. Saab ise toolilt maha, kui enam ei viitsi aknast välja vahtida või kraanikausis solgerdada. Ronib mänguväljakul redelil. Ühel hetkel avastan, et püsib ise suurte kiigel ja iga päevaga järjest kauem, seega pole beebikiik enam oluline. Saab ka diivanile ja suurde voodisse. Toolile saab ise ainult Hiiumaal, ju seal on siis teistsugused toolid. Trepist tuleb püsti üles ja kipub ka samamoodi alla minema. Alla pole veel kukkunud. Põlved on aga pidevalt lõhki, sest ta kukub õues rohkem kui aastasena. Muudkui tormab ringi ja on võimeline isegi siledal asfaldil kõhuli kukkuma.
Päevakava on nagu ta on. Äratus 7-8 vahel, siis saab tassi piima (200 ml). Peale seda püüame voodis pikutada nii kaua kui võimalik. Siis hommikusöök ja võimalusel veel natuke mängimist. Õue umbes 11.30 ja seal proovime olla ikka 2 tundi. Siis pakun süüa ja magama. Selleks loen mina raamatut. Juba üle kuu on pooleli Bullerby lapsed. Kuna toimus ühele lõunaunele üleminek, siis on see nüüd 1-2 tundi. Pärast ärkamist lõunasöök, siis mängimine toas ja heal juhul õhtul veel kord õue. Õhtust sööb kogu pere koos ja püüame selle seitsmest ära süüa. Söömisega on üldiselt kehvad lood ja suurt midagi peale morsi ja piima kaubaks ei lähe. Kohukesed muidugi ka. Õhtul magama alles peale üheksat. Uuendusena tuleb ta öösel meie voodisse. Kui jaksu on, viskame tagasi, kui on magama jäänud. See pidavat olema ealine iserasus ja ise millalgi üle minema. Elame-näeme.
Ja siis võtsin ennast kokku ning alustasin potitreeninguga. Tulemust siiani ei ole. Küll aga saab nõrkemiseni põrandat pesta ja kuivatada ning märgi riideid kuivatada-vahetada. Teine kord hoiab pissi 2,5 tundi kinni. Enne seda sai teda kord 30 minutit potil lõbustatud ja nii kui ära sai, lasi kuhugi maha. Vähemalt potistreiki ei ole. Istub küll, aga ei tee midagi.
Uusi sõnu tuleb nagu seeni pärast vihma ja kõike pole taibanud kirja pannagi. Igal juhul ütleb ani, nina, vanni. Algul ütles kik, siis kiiga-kiiga, Hiiumaal õpib ütlema tädi, onu, kauss, tass, kass, tss (issi). Ja põhimõtteliselt on ka sellised laused nagu Emme on see või tita tuttu.
Saabus ka suurte jalatsite proovimise iga. Igasugu kingad ja plätad prooviti jalga ja nendega kõndida ka. Mis teha, kui enda jalatseid on nii raske ise jalga saada. Nalja sai, aga kahjuks läks ruttu üle.
Saab olla nii mandril maal kui ka Hiiumaal, kus käime jaanipäeva ajal. Kertule väga meeldib, aga sääsed kimbutavad. Algul lähevad punnid ikka koledalt punaseks. Püüan neid tupsutada soodaveega, aga ei midagi. Siis vist harjub organism nendega ära ja suuri punne enam ei tule. Samas jalgadel sügab ikka mõned punnid katki ka ja need siis üldse ei parane, sest iga päev on vaja kraapida ja seletada, et auk.
Vot sellised lood meil siin 2010 suve hakul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar