Autota liiklemise võimalikkusest Eestimaal

Saan täiesti aru, miks Eestis autosid üha rohkem ja rohkem juurde tuleb, sest just jõudsin ka ise järeldusele, et mulle aitab, ostan auto! No kaua võib.

Kõik algas kolm nädalat tagasi, kui mul oli vaja Hiiumaale sõita. Kõigepealt müüakse bussipileteid küll Internetis, aga see tuleb ikkagi bussijaamas välja võtta. Bussis lugejaid ei ole. Nagu mingi broneerimisvärk. Seega tuleb alati minna Pääskülla ja loota, et sulle on veel 1 vaba koht. Algatuseks ei tulnud linnaliinibussi ja tuli võtta Miljonimängusõltlasest taksojuhhig atakso. Sellest. Siis käib sellest aastast praam pool tundi varem ja buss seega ka 20 minutit varem, aga bussijuhile ei olnud sellest teatatud, nii et buss ilmus välja ikkagi 20 minutit hiljem. Kuna minu kummikud ei ole mõeldud pikalt lumel seisma, sain sellest nohu. Bussis ei olnud 1 vaba kohta ja kõik Pääskülast Hiiumaale tahtjad pakiti Käina bussi peale. Ja pilet müüdi ka sadamani. Edasi tuli oma kola vedada praamile ja sealt jälle bussi, osta uus pilet Kärdlani ja nautida täis bussi sõitu ning kobid a Kärdlas uude bussi, osta kolmandat korda pilet, et jalutada tunni pärast kottpimedas metsas.

Teist korda olin masenduse, kui selgus, et Soome laeva pilet on hommikul sadamst ostes 80 krooni kallim ja seda odavamalt ei saa mujalt, kui sadamast. Valisin siis bussi ja sadamasse! Peab mainima, et Tallinna tänavad on väga pimedad, keegi ei ütle, mis peatus on või mis tuleb järgmiseks, väga keeruline. Tagasitulek oli veel keerulisem. Peale ootamis tutli buss isegi ette, jõudsin juba rõõmu tunda, kui bussijuht hakkas karjuma, et kobi maha ja temal attõhat nada. Kobisin siis ja veetsin 10 minutit tormises sadamas, kuni bussijuhul attõhat läbi sai. Lõppkokkuvõttes käisin Nõmmelt sadamasse ja tagasi 2,5 tundi.

Kolmandat kora katkusin juukseid laupäeval. Oli sadanud lund ja sahku on meil vist väga vähe. Igal juhul lõunaks polnud need veel Nõmmele jõudnud. Tatsasin siis Trummist Külmallikale. Käia sai ainult sõiduteel ja siis ka lumepudru sees. Kui kaks autot said sinu kohal kokku, tuli lumehange hüpata. Ja nii korduvalt. Kah poolteist tundi läksin, ma ei ela ju omati nii kaugel. Aga lumekoristust pole siinkandis siiani nähtud. Näiteks Järve Selveri peatuse tuleb hangest bussi ronida, aga õnneks liigub sealkandis palju rahvast ja hang on siledaks tallatud. Aga mida teha peatustes, mis ei ole nii populaarsed? Takkaota jäi buss täna veel vahele ka nagu külmade ilmade saabudes siin juba tavaks. St järjest enam paistab, et Eestis ei ole võimalik ilma autota liigelda ja elagu autod ja inimesed, kes on sellest juba varem aru saanud!