Soome

Viimasel nädalal sain väga positiivse kogemuse osaliseks. Nimelt käisin Soomes ja et asi veel täpsem oleks, siis Oulus, mis on rongiteedpidi 680 km Helsinkist põhja poole. Sõit sinna kestis terve päeva - 3 tundi laevaga ja siis 7 rongiga. Kuigi see oli minu esimene kord üksi reisida, ei juhtunud mitte ühtegi teravat elamust. Kui just väja arvata see, et tagasiteel jäi rong 20 minutit hiljaks, mis vähendas minu sadama leidmist 25-le minutile. Takkaotsa ei teadnud ma, kus see sadam on. Viimases hädas küsisin teed. Selgus, et Kapakarulas. Mul oli selle vastuse peale vist maailma kõige ahastavam nägu, sest soome ärimees tõi mind oma autoga sadamasse ära. 4 minutit varem, kui laeva väravad kinni pandi. Inimeste headus on ikka piiritu ning ma tunnen selle üle headmeelt veel praegugi.

4 päeva Oulus möödusid fantastiliselt. Külma oli nii 20 kraadi ringis, mõnel päeval rohkem, teisel vähem. Ei tea, kas Läänemere läheduse või tundras asumise pärast on seal õhk väga niiske ja puid kattis paarisentimeertine härmatis. Eestis sellist ei teki kunagi. Ja valitses täielik tuulevaikus. Meeletult ilus. Ainult istu ja vaata, kasvõi aknast, kui välja ei viitsi minna. Korter on merevaatega ja kõige selle ilu juurde kuulub veel saun, aga see on out of topic.

Reede õhtul sõitsime Rootsi Ikeasse, et natuke odavat mööblit tuua. Kahju, et Eestis seda ketti ei ole. Väga ilusaid ja soodsa hinnaga asju võib sealt osta ning absoluutselt kõike: mööblit, vaipu, nõudid, kardinaid, lampe või potililli. Kahjuks olime lahtioleku kellaaja vist valesti vaadanud ja seetõttu väga kaua ringi vaadata ei saanud. Pigem kujunes see asi võidujooksuks ajaga, kus ma pärast poe sulgemist ajasin veel mingeid lampe taga. Õnneks on teenindajad välismaal väga sõbralikud. Mind juhatati äbi laoruumide õigesse kohta, aga tagasi pidin ikka õiget teed pidi jooksma. Koristusmasinate vahel, aga keegi ei pahandanud. Ja midagi ikkagi sai. Ning kui midagi ei saanu, siis idee ikka ja ma asun neid siin Eestis ellu viima. Esimesena saab ühe kingituse Liina.

Nädalavahetusel võtsime ette 140 km autosõidu Soome keskossa mägedesse Iso-Syötesse. Päris popp koht, aga kuna on madalhooaeg, olid osad rahad kinni. Sain kaks päeva harjutada mäesuusatamist imeilusa vaatega mäel, kus peale kõige muu paistis veel päike. Ööbisime seal samas mäel auvas hotellis. Samuti piltilusa vaatega alla. Juba selle maastiku ilu pärast tasub sellistes kohtades käia. Positiivne elamus veel tükiks ajaks.

Esmaspäeval nautisin Soome alesid. Õnnestus välja kaevata 70% alla hinnatud Gore-Tex jope. No seda ei saanud sinna jätta. Oleks rohkem aega olnud, oleks suusad ka välja kaevanud. Raudselt. Pärast jalutasime linnas. Kuna linn asub jõe suudmes, on seal palju väikseid saarekesi, mis on omavahel sildadega ühendatud ja kujutavad endast põhiliselt parke ja sisaldavad ka mõningaid väga romantilise väljanägemisega majakesi. Ning seal parkides elavad JÄNESED!

Igal juhul m atundsin ennast seal linns meeletult hästi. Kõik oli nii lihtne nagu oleks seal kogu aeg elanud. Kusjuures mitu korda valdas deja vu tunne. Ma olen siin varem olnud! Ja ma tunnen, et ma tahan just seal elada. Ja soovidel ON kalduvus täide minna.