Külmast ja autodest

Vot inimene ikka ei õpi märke enda ümber tähele panema!
Hommikul oli aken jääs, tähendab õues on külm. Okei, tegelikult läheb just see aken jäässe, sest ma kleepisin seda natuke valesti, aga ikkagi peab külma ka olema. Ja meie tänaval, mis ei vii kuhugi, sõitsid autod. Seega pidid liiklusolud ikka eriti viletsad olema, et ummik oli tekkinud. Sest autod hakkavat siin ringi tiirutama, kui Männiku tee risti tekib ummik.

Minul on tunne, et need autojuhid ei tea ise ka päris täpselt, kuhu nad sõidavad, aga mingi rahutus käsib sõita. Siin meie agulis pole teed isegi mitte paralleelsed, nii et iial ei tea, kuhu sa välja võid jõuda. Pean enda sõpru/tuttavaid ikka nutikateks, aga nemad eksivad ka pidevalt ära. Halvemal juhul on ringiga siia tagasigi jõutud. Hommikul oli päris naljakas vaadata igas suvalises suunas sõitvaid autosid. Meil siin veel peale sula libe ja maastik natuke mägine, rattad käisid ringi ja külg vajus ette ning tuli vaadata, et mõni päris otsa ei vajuks, kui ma bussipeatuse poole tatasasin.

Ja siinkohal oligi neid õigel hetkel tähelepanuta jäänud märke vaja. Ma veel tibi riides ja ai kui külm oli. Ning nagu ilmade halvanedes siinkandis ikka juhtub, oli ka buss lootusetult kadunud. Mul õnnestus nii läbi külmuda, et üles soojenemiseks pidin tööl mitu tundi elektriradikat laua all hoidma.
Nüüd olen jälle natuke targem.