Keskkõrvapõletiku küüsis

Keskkõrvapõletikku ei ole mul lapsest saati olnud ja siis diagnoositi seda ka vaid ühel korral ning ma ei mäleta sellest haigusest midagi. Nüüd mul on au seda jälle omada ja tuleb öelda, et ei ole eriti meeldiv kingitus.

Laupäeval jäi plaanitud suurem koristamine siiki pinnapealseks. Kööki küll küürisin oma uuest pesusoodast tehtud lahusega, aga elutuba jäi üldse koristamata, sest kõrvavalu võttis võimust. Ibuprofeni najal on olemine talutav, aga muidu kipub kõrv või pea ikka valutama.

Esmaspäeval pidin jälle koolis olema, sest kavas oli äriplaanide kaitsmine. Sattusin loosi tahtel üsna ette otsa, kus viitsiti veel peedistada. Kuna olemine oli kehv, ei lasknud ma ennast ka ühestki kommentaarist häirida. Kokkuvõte oli see, et eeti inimene oma "võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju"-suhtumisega ei tule minu rendiga kaasa ja nii vist ongi. Eestlane ei tea keskkonna hoidmisest ega säästvast tarbimisest veel midagi. Nii et esialgu jääb vist plaan kalevi alla, aga kursus oli võimas ja teadmised mõnusad ning tunnistus anti ikka ka.

Teisipäeval sain siis lõpuks aega arsti juurde minna. Perearst saatis kõrvaarsti ukse taha, kus pidin passima terve tunni. Tulemuseeks imestati, miks mulle juba üleval antibiootikumi ei kirjutatud. Seekord siis 10 päeva jutti ja juba kolmas kuur sel aastal. Peale 5 tableti võtmist on mõju veel aimatav. Igal juhul kopp on ees, sest 6 päeva paksu pead ja valutavat kõrva ei tundu just meeldiv seisund.

Õnneks sai teisipäeva õhtul küll ja kõhu võõrast sööki täis, mis ei vabastanud küll kodusest toiduvalmistamisest, aga vaheldus ikka. Muus osas olen nüüd pea terve nädala lihtsalt päevi õhtusse saatnud ja mitte midagi kasulikku teinud. Nii kahju on endast.