Neljapäeva ennelõunal käisime Liisaga jälle turul. Nagu
ikka, sinna bussiga, tagasi jala. Hämmastav, kuidas seal on võimalik lambist
ära raisata 20 eurot, kuigi läksin ma ainult maksa järele ja selle tükk maksis
alla euro. Tagasi jalutades üllatas kergliiklustee, mis oli juba peaaegu lahti
sulanud. Ainult paar jäist laiku jäi ette. Liisa mänguväljakul eriti olla ei
viitsinud ja nii me 12 kodus olimegi ning lapsel silm kinni. Kõik selle nädala
vabad hetked õmblesin sõbranna beebile lapitekki. Tekk oleks juba valmis, aga kantimisega
on väikseid tagasilööke. Üks, ostast just selle teki jaoks ostetud pits, ei ole
siiani minuni jõudnud ning teine sobiv jäi liiga lühikeseks ja projekt on pitsi
saamiseni külmutatud.
Neljapäeva õhtul aga jõudsime sõimest koju alles pool 7 ehk
andis alles porise hange kõrval seista. Õnneks olin selleks päevaks juba uuesti
suusatraksikad välja otsinud, nii et ainult käed külmetasid. Suusakindaid ei
luba kevadeootus kohe mitte välja võtta. Siiani.
Reedel oli Issil vaba päev. Käisime Zelluloosi paberipoes
varusid täiendamas, sest mul on ees suurem karbitegu. Teeks kasvõi kohe, aga
puudu on veel ehitusnuga. Paberit sai võetud ka lastele joonistamiseks ja
voltimiseks, nii et jällegi õnnestus 20 eurost vabaneda. Aga joonistuspaberit
läheb meil palju. Seekord võtsin A2-formaadis :p
Peale lõunaund, nii enne nelja, viis Issi lapsed maale. Mina
koristasin kodu ja olen kiiruse ja tulemuse suhte üle endaga väga rahul. Sai ka
natuke suupisteid valmistatud ning kuuest algas meil esimene lastevaba (alko
hammustamise) pidu üle täpselt nelja aasta. Kuna kõik lapsevanemad olid lapsed
ära organiseerinud, siis tundub, et sellist istumist oli vaja. Ja tõesti mõnus
oli ning jutt vist väga lolliks veel kätte ei läinudki. Istusime suisa kolmeni.
Laupäeval käisime kangapoest läbi, sest Kertule on sõimes
vaja tibukostüümi. Ei lootnud, aga leidsin kohe esimese hooga täiesti sobivad
kollased kangad ning nüüd jälle näpud sügelevad. Reedel muidugi selgus, et
igasugu näidendi asi on lasteaias tavaline ja üks aasta on vaja tibu, siis
jänest ja kolmandal hoopis siili, nii et palju õnne. Nii võib varsti ju
kostüümilaenutuse avada. Siis tõime lapsed koju ja nende lõunaune ajal õnnestus
nina õues punaseks päevitada. Mõnus.
Täna ostsime lastele nari. Kertu juba proovis oma lõunaunega
selle ka ära. Liisa magab lõuna und ikka
õues ja see on mulle sobiv. Laupäeval
panin kaht last korraga terve tunni magama ja vaikus saabus alles siis, kui
vanaema sekkus. Mina ei saanud ei hea ega kurjaga, ikka üks lollitamine käis. Kertu
lõunaune ajal käisin täna ka jooksmas. Juba 3. Aprillil hakkavad orienteerumisteisipäevakud.
Ei tea, kas just esimesele õnnestub minna, aga mingi aim jooksmisest võiks enne
ikka olla. Tänane enesetunne ütleb, et lootust on.
No ja nüüd on lapsed jälle teel maale, sest täiesti
ootamatult õnnestus mul EASi kaudu saada alustaja ettevõtja koolitusele ja seal
ma nüüd seitsmel aprillikuu päeval käingi. No ja sealt edasi veereb elu ehk
veelgi kiiremini ….
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar