Vaadates meie pere kasvõi tänast hommikut, saan ma aru, miks paljude perede lasteentusiasm saab peale kahte otsa.
Õhtul tegime ettevalmistused ja issi hiilis öösel teise tuppa magama, et 7 ärgates teisi üles ei ajaks. Liisa aga ärkas juba enne 7. Ja siis tuleb kohe teise tuppa lipata, et ta Kertut ka üles ei ajaks. Ja ega siiski diivanil pikutada saa. Liisa on jõudnud riiete ärakiskumise ikka, nii et pidžaama kohe seljast ära ja võimalusel mähe ka, aga meil on ju hommikul toas alla 18 kraadi sooja. Nii et tuleb kohe ka mähe ära vahetada ja päevariided selga ajada. Ja täna sain tund aega meelelahutust välja mõelda, et ta jumala eest Kertut torkima ei jookseks. Õnneks sai Kertu ka enne 8 kepid alla.
Ööst pole ka jälle midagi rääkida. Käisime eile lastega kelguga Rahumäe bussipeatuses üht pakki ära viimas, see võttis nii pool tundi, aga Liisa käed olid ReimaTec mini kinnastes pärast jääkülmad. Ei olnud ta pärast nõus ka oma lemmiktegevuse ehk vees solberdamisega nõus. Tulemuseks jälle köha. Lisaks kasvatab ta silmahambaid, nii et ärkab ka ilma köhata tihti ning magab väga rahutult.
Ise sain ka lõpuks teiste köha endale, aga köha on mul alati hull olnud, nii et targem on seda mitte hankida. Kui hoog peale tuleb, siis ikka nii, et pisarad jooksevad ja köhida tuleb oksendamiseni välja. Ning boonusena ei lase kinnine nina ka ärkamise korral kohe uuesti magama jääda. Sudafed kusjuures ei aita. Praegu valutab sellest kõigest pea, mis on muidugi nii igahommikune.
Noh ja kui samaliigilist aga erinevat meelelahutust saab juba kolme aasta jagu, siis on ainuke unistus natuke magada ning lapsed selle mõttega enam ei haaku. Huvitav, millal inimese tunne ükskord jälle tagasi tuleb?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Ohh, ma saan sinust nii hästi aru:) Meie olukord küll igapäevaselt nii raske pole ja kui praegune Killu hammaste tuleku periood välja arvata, siis enamasti magatakse meil ka paremini kui teil. Aga ikkagi, selliseid olukordi ja ahastuse hetki tuleb tihti ette ka meie peres ja siis ma lohutan end alati mõttega, et see läheb mööda... ma ei tea, millal, aga ühel päeval kindlasti. Ja kui mitte sel päeval, siis mõni aeg sellest hiljem hakkan ma arvatavasti taga igatsema neid päevi ja öid, kui lapsed mind nii meeleheitlikult vajasid ja oma soovidega hulluks ajasid:) Ausõna, ma usun, et see aeg tuleb ja et nii ma siis mõtlen. Aga Sulle palju jõudu ja meelerahu ja kannatustja et seda kõike jaguks täpselt selle ajani, kui tuleb see ilus päev:)
Tänan Sind, Ellin, lusate sõnade eest!
Arvan ka ise, et see päev tuleb märkamatult ja kui ükskord märkad, et midagi on teisiti, siis ei suuda meenutada, millal see juhtus:p
Jaksu meile!
Ma ka tean, mida sa tunned :) eriti seda ruttu-teise-tuppa-et-teist-üles-ei-ajaks. Pea vastu, tasapisi aga järjekindlalt läheb ju siiski paremaks.
Nohu vastu soovitan ohtralt Sterimari, teeb kohe nina lahti ning hakitud küüslauku ööseks padja kõrvale. Meile kõigile toimib superhästi ka Nahrini Alpine Oil Spray, vaata nahrin.ee. Haigele kurgule aga täisvillane sall ööseks ümber kaela.
Postita kommentaar