Oo, kuidas tahaks peale magamata ööd kohvi juua, kuuma kohvi, aga ...
Järgnev on üks harilik laupäeva hommik, mil ma kadestan, et kõiki inimesi, kes alles magavad.
Kohvi saab lootuses seda kohe jooma hakata koos pudruveega ikkagi hakkama pandud. Lapsed kisavad. Keedad pudru valmis, paned jahtuma. Siis hakkab naabrimees sinu auto kõrval puid saagima. Kuna ta ei ole kohati mitte kõige osavam ning alles lõhkus selle käigus ühe auto tule, tuleks auto eest ära tänavale ajada. Lapsed ikka kisavad. Topid nad siis putru täis ja ajad autoga asjad korda. Tuppa tulles selgub, et pudrukõhutäis ei ole Liisa meelt rõõmsamaks teinud ja ta tuleb uuesti magama panna. Kertule Jänku jussi multikad arvutist käima ja käruga tänavale, sest muud trikid meil ei toimi. Kuna kohalikud koerad on otsustanud hommiku puhul ulgumise teel mõtteid vahetada, siis köidab see uus heli mõneks ajaks Liisa tähelepanu ja magamajäämine võtab aega, õnneks mitte üleliia palju.
Ja kui sa oled oma külma kohvi pliidil uuesti soojaks teinud, otsustab Kertu kakada ja trall hakkab jälle otsast peale...
Tegelikult tahaks siinkohal tsiteerida Mervi Juusola raamatut “Et ema jaksaks”, aga ei leia õiget kohta üles. See on üks ütlemata hea raamat just sellest, kui väsinud ja ülekoormatud emad tavaliselt on ning minu meelest oli seal kirjas, et kõigepealt peab ema rahuldama oma vajadused, siis paarisuhte vajadused ja alles siis laste omad, aga võib olla, oli see ka mõnes teises raamatus. Olen neid omale lademetes koju ostnud, aga kõik on loomulikult lugemata. Tõenäoliselt saavad lapsed enne suureks, kui mina targaks, aga mõttekoht ikkagi.
Aga tegelikult ei tohiks ma oma aega siin praegu kirjutamise peale raisata, sest naabrimees saeb ikkagi puid ja kogemus on näidanud, et Liisa selle müraga kuigi kaua ei maga.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar