Liisa 2. kuu

Kuna kaal ja tervis korra,s siis sel kuul arsti juurde minema ei pidanud, seega täpset kaalu ja pikkust ei tea. Kodune kaalumine andis 5,7, mis on 200 g kergem kui Kertul samal ajal.

Kõhugaasid ikkagi tulid. Anname usinalt Sab Simplexit ja juba on kolmas pudelike käsil. Ei tea, kas ta on vaiksem või on meie närvis paremad, igal juhul õhtust õhtusse kätel me teda toas ringi ei tassi. Kiigub meeleldi lamamistoolis või vedeleb diivanil. Põlvest kõverdatud jalgadel tal erinevalt Kertust lamada ei meeldi. Kui kisa juba liiga valjuks läheb, panen ta kandelinasse ja istun fitness pallile hüppama. Üldiselt jääb kohe vait ja magama.

Kertu selle õhtuse kisa peale enam iga päev üles ei ärka, kuid vahel siiski. Õnneks jääb kiiresti uuesti magama. Ainult ühel õhtul hiilis vaikselt magamistoast välja ja siis oli küll natuke tegemist. Arvas vist, et hommik.

Tundub, et lõpuks saan omale lapse, kes kakab harva. Hakkas kakama üle päeva või veelgi harvem ja ilusti hommikuti, nii et on täiesti ettearvatav. Igal öösel enam mähet ei vaheta ka, kuigi Libero nr 2 laseb läbi ja seda vahetasin küll öösel käsikaudu. Õnneks öösel uuesti magama jäämisega probleeme pole. Samuti mitte söömisega. Ruttu kõht täis ja asi ants. Sööb öösel 2-3 korda. Seda siis 8 tunni jooksul, sest ööuni üldjuhul enne 12 ei tule ja peale 8 on silm jälle lahti. Siis vahib tunnikese ja tukub edasi. Nii õhtul kui ka hommikuunne rinnal magama ei jää, vaid krabistab omaette, lutsib sõrmi või lutti. Tema on meil ju lutisõber. Aga kui seda just ei nõua, siis ei anna ka. Sõltuvusi ma ikka natuke kardan.

Lõpuks tekkis ka lõunauni. Mõnel päeval peab päris tihedalt lutti uuesti suhu panemas ja vankrit kõigutamas käima, aga vähemalt 3 tundi on rahu ikkagi majas. Mõnel päeval tuleb juba ka 5 ära. Kussutamas kusagil kaugel käima ei pea, meil ju nüüd omal aias kruusatee. Oleme ka nii püüdnud sättida, et algul käime Kertuga koos mänguväljaku, siis jääb Liisa õue magama ja nii saab Kertut rahulikult magama sättida. Mõnikord on ka teistpidi. Kõigepealt Kertu, siis Liisa ja siis mänguväljakule koos ikka veel magava Liisaga. Kertu ju oma lõunaunedega ei hiilga.

Muidu naeratab ja kolistab kõrinat ja põsed läksid karedaks, vist granaatõunast. Vannis ei karju ja mütsi saab ka ilusti pähe. Kasutusel on puuvillane tuukrimüts. Elu beebiga on ikka veel nagu lill.