Kertu 22. kuu

Kuna aega on vähe, on ka märkmeid vähe ja mälu on pea olematu, siis pikka kirjutist seekord tulla ei saa.

Kaal ikka 13+ kilo. Ei tule juurde ja ei lähe maha ka.
Söömisega võib enam-vähem rahule jääda. On kindlasti parem kui suvel. Lugesin, et kui juba 10 ampsu midagi võtab, on hästi ja seda ta teeb küll. Piiran morsi ja piima kaanimist muidugi ka ja see vähendab ka meeletut pissimist. Nüüd on see täitsa normaalne, varem tuli 3 korda tunnis pissimänge mängida. Uus oskus on see, et püksid saab ta ise jalast ära, jalga tagasi veel ei saa.

Kuu keskpaigas hankis kusagilt köha ja palavik (37,5) oli ka ühel päeval. Eks sügisel ole tõbiseid igal pool. Paar päeva me selle peale õues ei käinud. Köha ikka üle ei läinud ja võtsime köhasiirupi kasutusele. Magus asi maitseb hästi, nii et manustamisega probleeme ei olnud ja köha läks ka üle. Sai jälle mänguväljakule märja liiva sisse rullima.

Mõõtsin tallinn.ee kaardilt ära tee pikkuse mänguväljakule ja see on umbes 500 meetrit olenemata tee valikust ja neid on meil 3. Kertu jaoks on see küll pikem, sest on vaja kõik aialipid, käbid ja lehed üle vaadata. Mõni kord venib nagu kumm, aga teine kord tatsab oma kohustusliku kilomeetri päris kiirest ära. Sülle ka ei luba enam võtta, sest on alanud mingi ise-periood. Kõiki asju on vaja ise võtta, panna ja teha: ise tap-tap ja ise putru, ise riidest lahti ja ise puid kaminasse. Samas on ka: ei taha, ei maitse, ei kõlba, ei mine ja muidugi Ketu oma. Käis siin minu sünnipäeva ajal rohkem lapsi ja ei jõudnud ta oma asju nii palju valvata, kui vaja.

Jonni ka ikka vahel on. Ükspäev sai pahaseks, et ma teda mänguväljakult vankris koju ei toonud. Viskas siis Näituse tänaval sõiduteele pikali. Nojah, uneaeg oli juba käes ka. Pahandasin, et sõiduteel ei tohi vedeleda ja kui püsti sai, pani suvalises suunas kiiresti jooksu. Minu kisa, et ei tohi, tegi asja veel hullemaks. Ei jõudnud Liisa vankrile piduritki peale panna, kui tuli jooksu pista ja mitte aeglaselt. Ehmatasin päris ära, sest sel tänaval on ikka liiklust ka. Järgmisel päeval ei julgenud suurema liiklusega tänavatele ligi minnagi.

Ja tulemas on vist viimases beebihambad ehk tagumised purihambad. Ööd on rahutud ja õhtul hilja voodi, hommikul vara üles ning päevauni 1 tund. Väga väsitav pidajatele.

Igasugu juttu tuleb palju, aga loomulikult pole midagi kirja pandud. Vaid üks väike nali lõpetuseks, mis on naljakas tõenäoliselt ainult minu, kes seda pealt nägi, meelest:

Liisa magab suures voodis. Kertu:
“Hüpata! Liisa ees. Teise voodisse!” Ja kahmab keskelt kinni.

Rohkem pilte näeb Kertu albumis, mille lingi leiab siit lehelt paremalt.