Teeme koos lastega

Tahtsin kirjutada hoopis muudest asjadest, aga täna hommikul võtsin ennast kokku ja saime kamba peale hakkama minu meelest väga laheda asjaga. Lapsed on meil ju endiselt kodus, enam nii väga ei köhigi, aga ninad on ikka niisked ja Liisal valutas öösel kõrv. Seepärast ei käinud me täna ka õues, kolmel päeval oleme siiski värsket õhku juba natuke nuusutanud, teisipäeval käisime suisa mänguväljakul, teisel kahel oleme lihtsalt oma tänaval tund aega lumevalle kaevanud ja seal otsas roninud.

Loomi teele wc-paberi rullide sisust, sest neid on meil haigusteperioodil palju kogunenud. Lasen lastel nina just sellesse paberisse nuusata, on odavam ja pehmem ka. Rull on kaetud paberiga, jalgade sees on paksem paber, nii et ka see tuleb roosaga üle kleepida. Ninaks on munaresti tükk ja lõngajupid on selga liimitud. Suuremad liimimistööd tegin ära mina liimipüstoliga, joonistasin ja juhendasin, aga neljane saab põhiliste asjadega juba ise täiesti hästi hakkama. Aa, nina on veel vesivärvidega värvitud ka. Tegemine võttis terve tunni ja vähemalt Liisa tüdines tegelikult juba ära - liiga palju erinevaid tegevusi reas.

Niisiis tegi Liisa lamba. Erinevus on vast ainult see, et selga on liimitud päris vill ja mustaks kippus ta munaresti asemel kogu lammast värvima.

Tegelikult me tegime ühel päeval kasse ka ja roosasid binokleid oleme teinud. Lapsed üritavad mind ka voltima panna, aga see käib mul veel üle jõu. Ega eriti ei taha süvenemise peale aega kulutada ka, sest pärast koristamine võtab teise tunni ja nii need päevad õhtusse saavadki.