Esmaspäevast hakkasid jälle haiged lapsed koju jääma. Ja oi
kui suur vahe on ikka ühel või kahel lapsel kodus. Ühega on elu enam-vähem
normaalne, võib isegi öelda, et nauditav. Välja ei saa, omi asju ajada ei saa,
aga midagi eriti ei juhtu ka, aeg kulgeb lihtsalt omasoodu.
Kui kodus on kaks, toimub hommikust õhtuni mingi trall ja
asjaajamine. Korjad ühest toast asjad kokku, liigub seltskond samal ajal teise
tuppa ja tekitab kaose sinna. Paberileht lõigatakse sekunditega sodiks,
vildikaga värvitakse lisaks paberile ära kõht, seinad ja toolid. Ettevõtlikkust
neil jagub ja vähemalt Liisa arenemise üle vist ka kurta ei saa, sest ühele
lapsele ei suuda iial sellist programmi pakkuda nagu nad siin teineteisele
pakuvad.Ja lõpetuseks pisike pilt minu eilsest tegemisest. Ilupildid on alles tegemata, selle tegin töö ehk laste mängu käigus. Nimelt on meie nukuperel pidevalt midagi puudu. Praegu on siis tekikriis. Õmblesin jääkidest kõigepealt Liisa nukule teki. Ilusti keskelt voodriga ja puha. Täna asun Kertu oma kallale. Temal olid küll juba erisoovid, aga plaanin neid eirata ja ikka jääkide tekitamise asemel jääke ka täna kasutada. (Voodisk on muide pappkarp, sest meil on voodite kriis).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar