Saagikorjamise aegu

Kui keegi arvab, et ma Hiiumaal puhkamas käin, siis see eksib kõvasti. Tavaliselt ikka soovitakse siia tulles ilusat puhkust :D Praeguseks olen jälle oma ringiga „puhkusel“. Igasugust tööd siin ikka jagub.

Sel suvel olen siis aidanud emal põldu pidada. Kõige suurem projekt oli „Kartulid“. Kevadel panime 12 vagu kartulit maha. Nüüdseks olen nelja päevaga oma 12 vagu kartulit üksi ja käsitsi üles ka kraapinud. Aega läheb umbes 12 tundi, seega olen iga päev umbes kolm tundi põllul veetnud. Kraabi nagu turbomootor, aga mida ei leia, on kartulid. 12 kotti siit kuidagi ei tule. Oma perele muidugi jätkub ning neile, kel lubatud ka, aga muidu äärmiselt ebakasulik äri. Rohimise peale läks suvel umbes sama palju aega. Ja lisaks, kuigi ma ei tea põllu pidamisest midagi, oleks silmnähtavalt mullale mingit toitu vaja. Ainult ühtegi suuremat käru ei ole, et sõnnikut või muda tuua. Nüüd olengi muruniitjast tulnud sodi põllule vedanud, abiks ehk seegi.

Teine projekt oli „Kasvuhoone“. Olid mul seal maasikad, aedoad, kaks kurgitaime, 6 tomatit, natuke salatit, pärlsibulat ning üks rooskapsas. Salatiga oli kõik korras, kurki pidi augustini ootama ning paari esimese samuti augustis valminud tomati pärast pidasime isaga lahingut, et kes hommikul enne jõuab, see saab. Praegu siiski olen leivale tomativiilu peale saanud, aga purki panekuks ei midagi. Samuti ikaldus pärlsibul ning rooskapsast ehk kuu pärast saab. Kapsas pidi kaua kasvama. Ainult oad olid ausad. Said valmis kuu enne samal ajal põllule panduid ja kaunad olid oma 20 cm pikad. Muide, emal on kasvuhoones ka viinamari ning sel aastal on ka marjad peal. Ei ole hapud, üsna magusad on. Lapsed söövad iga päev kumbki paar kobarat.

Siis oli veel projekt „Sõstrad“, mis kujutas endast iga päev ämbritäie marjade mahlaks aurutamist. Sai omale ja läks sõpradele müügikski. Oleks ainult korjamiseks rohkem aega olnud. Laste  kõrvalt on ju töö tegemiseks päeval tund aega ning natuke sai sumedast suveõhtustki lisaks. Praegu õhtul enam välitöid teha ei näe.

 Sibulad, porgandid, kaalikad on õnneks ilusad. Ka kurki on põllult lõpuks ometi natuke saanud. Ja kuna saak pidi Lääne-Eestis igal pool kehva olema, siis võib sellega vägagi rahul olla. Maasikaid sain piisavalt ja kapp nüüd mõnusalt pungil täis. Peaks veel natuke uuenduskuuri tegema ja mõned taimed üles kaevama.

Oli ka projekt „Muru“ ja „Lillepeenrad“ ja „Metsmaasikad“ ja „Metsvaarikad“ ja „Seened“. Praegu, tagantjärele, kui sügavkülm ning purgid-pudelid on saaki täis ning kartul keldris, on isegi kurb, et suvi on läbi ja algab jälle talvine linnaelu.