Liisa 1,5-aastane

Liisa sai meil laupäeval nüüd 1,5-aastaseks.

Kaal 10,5 kilo ja pikkust 81 cm. Riideid kannab pigem nr 86, kolisin ta ka 74 kombest välja ja nüüd käib Kertu 86-ga. Talvesaapad nr 22, aga toajalatsid ikka alles 20.

Silmad on pruunid, pats on õhuke ja hambaid on 13. See üks ja ainuke silmahammas on juba oma õiges pikkuses, teisi pole aga veel nähagi. See on alumine ning järgmine tuleb diagonaali üles.

Meeleldi magab veel lõunaund vankris ja sobiva ilmaga ta seda õues või esikus teebki, aga suure hädaga olen saanud ta ka mõned korrad tuppa magama. Äratus tavaliselt umbes kell 7, lõunaunne kui on vaja kusagil väljas käia, siis kell 12  ja kodus olles enne 2 jutule ei võeta. Une pikkus siis 1.20. Mõnel heal päeval rohkem, kehvematel aetakse 40 minutiga läbi. Õhtul magama peale 8, aga üheksaks on üldjuhul vaikus majas.

Ja magamise ajal on Liisa veel suur lutisõber. Neid on meil alles 3 ja plaan on selline, et kadunudi enam ei asenda. Loodetavasti ei ole lõpp enam kaugel. Magavad nad mõlemad ikka veel meie toas. Liisa jääb magama suures voodis ja siis tõstame ta oma võrekasse ümber. Üldjuhul ta ei protesteeri ja enne hommikut ka tagasi ei koli.

Sõnavara tundub olvat suurem, kui õel selles vanuses, aga palju on oma sõnu, mitte puhtaid. Kertu sõnad olid ilusti selged. Hakkavad peale kukkus-maha ka teised tegusõnad juttu siginema, aga hetkel ei tule ühtegi meelde. Eks ma pärast täiendan. S-i oskab ilusti, aga täiesti puudu on r ja l. Midagi õnneks ära ei vahta ega asenda. Mida pole, seda pole.

Mõned naljakad sõnad ka, et tulevikus oleks tal, mida meenutada.
Kakum – kartul
Ätt –lutt

Ei võõrasta ja on rõõmsameelsem, kui Kertu. Vahel viskab põrandale siruli ka, aga saame veel hakkama. Potil ei käi. Alukatesse laseb  hea meelega ja siis teatab, et märg või vesi. Hüpata oskab, kukerpalli peaaegu oskab, klotse üksteise otsa laob ja see on ton. Käib ise püsti trepist üles ja alla, sööb ise ja joob kruusist. Külmiku ust kisub lahti ja lemmiktegevus on sukkade, alukate, kingade, saabaste jalga toppimine. Sellesse tegevusse võib ta pikalt süveneda. Pealeistutav auto meeldib ja tagantlükatav ratas ning nukud. Mänguväljakul laseb liumäest ise alla ja ketikiigel püsib ka ilma kinnihoidmata peal. Õues sõidab tavalise Salvokaga ning beebikelku pole tal olnud.

Väga haige ei ole olnud. Köha-nohu on, aga kõrget palavikku või kõhulahtisust sel talvel pole saanudki…veel.

Kunsti tegin ära juba reedel, siis oli Kertu veel sõimes. Kulus umbes 10 minutit. Ise olen tulemusega rahul. Ei peagi stuudiosse minema.

Lisaks: Ja täna oli hea päev, seepärast see kirjatükk valmiski. Lapsed sain peale 1,5-tunnist moosimist lõpuks kell 2 magama. Liisaga sai juba õueski tiir käidud, aga irvitas mulle ainult näkku, vahtis autosid ja kiskus kindaid käest ära, nii et tulime tuppa. 40 minuti pärast tahtis Kertu pissile. Ka Liisa ronsi voodist välja. Aga peale pissimist kobisid mõlmad tagasi ja jäid ka kohe uuesti magama. Müstika! Nüüd nad on juba 2 tundi maganud. Jõin kohvi, tellisin lõpusk ometi kolme kuu paberpildid ära (valitud ja töödeldud on ammu, aga uus arvuti ei olnud nõus Photoexpressi installima, sain nad täna lõpuks omavahel sõbraks), vahtisin Facebookis, sain Kertu voodipehmenduse valmis, (seda saab millalgi Isetegijas näha) ja parandasin üht-teist (sain viimati Hiiumaalt ema käest nii lahedaid nõukaaegseid riideid, et tee või fotosessioon, aga koid on muidugi siit-sealt purenud) ja suures igavuses sain nüüd selle pika postituse valmis. Juhuu!