Liisa 12. kuu

Selleks, et midagi kirjutada, on vaja kasvõi natuke vaikset aega, mida mul aga viimasel ajal üldse ei ole olnud. Täna olen üksinda kodus ja algatuseks likvideerin kõige vanema võla.

Niisiis Liisa 12. kuu ehk tema tegemised augustis.


Kaal 9649 g
Pikkus 76,5 cm
Hambaid 6 (4 all ja 2 üleval).

Ei oska veel ise käia ega midagi mõistlikku öelda. Võib-olla mäm-mäm ja näu-näu ehk satub õigesse kohta. See-eest loobib ise putru lusikaga suhu. Olgu õnnistatud plastmassist pudipõll, mis õnneks enamiku möödaminevast kaussi püüab. Põrand on meil praegu oi kui must ja riideid vahetan vähemalt korra päevas. Viisime ta sellest kuust peretoidule, nii et ta sööb sama toitu kui meiegi. Kahvliga katki ja minek. Ei ole enam mingit püreerimist ega eraldi juurikate keetmist. Milline õnn.

Meeleldi tatsab ringi igasugu kola järel. Küll lastetool, küll käru või vanker. Magab ikka 2 päevaund ja neid õues vankris. Päevaunede pikkusega endiselt hiilata ei saa.

Igal aastal oleme käinud ka korra loomaaias. Selle aasta kord sattus augustisse ja oli Liisale esimene loomaaia külastus. Ega ta suurt midagi näinud, suurema osa ajast magas maha. Ja kui tal just põnevaks läks, oli suurem õde juba üleväsinud. Ega lastega seal kõike vaadata jõua.

Vahepeal olime ka nädala Hiiumaal. Sai nõrkemiseni ploome ja herneid süüa ning sellest oli kaka nagu köögiviljakotlet. Nii palju rohelist oli lapsele vist siiski liig, sest just sel ajal tulid tal kallale põhjendamatud röökimishood, ka öösiti ja ära võttis selle ainult lusikatäis Panadoli. Peale nädalast Gefiluse tilkade kuuri saime öösel juba natuke magada ka. Ja veel varem hakkasime Kertut sõime harjutama. Loomulikult tuli sinna kaasa võtta ka Liisa. Kui Kertu istus see kaks õuesmängimise tundi auto peal ja vaatas niisama ringi, siis Liisa tundis ennast keset liivakasti nagu mingi kuningas. Kõik patsutasid ja sebisid tal ümber. Tema oleks sinna jäänudki, nii lahe koht on see sõim. Eks näis, mida ta aasta pärast arvab.


Ega suurt midagi enam ei mäletagi, sest suurest sünnipäevast juba kuu möödas. Pidasime kaks pidu: ühe sõpradele ja teise sugulastele. Tegin ise kaks maitsvat torti ja muud kraami ja pean seda suureks saavutuseks, sest just sünnipäeva aegu oli ka öise magamisega kehvad lood. Raske aasta oli. No ei ole mina harjunud öösel 6 tundi mitmete ärkamistega magama, enne 7 ärkama ja õhtuni välja trallima. Tahaks vahel ikka istuda ka, võib-olla olen lihtsalt liiga laisk. Vaatame, mida siis järgmine aasta toob, aga kogemus ütleb, et asjalikuks muutumine läheb nüüd kiiresti.