Nädal tagasi asusin võitlusse kroonilise väsimuse ja 3 ülekilo vastu.
Tundub, et lapsed on minust kõik elumahlad välja pigistanud.
Kertu läks septembris sõime ja kuna aastaid ühtedel ja samadel mänguväljakutel ja tänavatel tuiamine on lükanud ette tõsise kopa, hakkasin eelistama vaba aega toas mööda saata.
Samuti oli minu saatjad kiiretel aegadel komm ja küpsis. Septembris võtsin Liisa piimalt maha, magusaisu aga ei kadunud kuhugi. Ja tulemuseks näitas ühel hommikul kaal 3 kilo rohkem, kui mulle meeldiks.
Algatuseks hakkasin uuesti jooksma. Mitte küll palju, nii 4-5 km korraga, aga sealtki tuleb esialgu ennast ainult tahtejõu varal läbi tirida. Leidsin kapist ja lehe rasedusajast üle jäänud multivitamiine ja otsustasin need prooviks nahka pista. Selveris hakkasin ratta asemel uuesti jala käima ja lõuna ajal tallan jällegi nii kaua tuttavaid tänavaid, kui kaua Liisa viitsib vankris paigal istuga. Tal küll seoses käima hakkamisega nüüd natuke teised huvid. Ja kommi luban endale vaid paar tükki päevas, kui nälg juba väga suur on. Ning lisaks kolisin täna öösel peale viiendat öist pooletunniste vahedaga äratust teisetuppa magama, kus ma ärakasin alles kolmveerand üheksa!
Tulemusi veel küll ei ole, aga märgi sean kirjalikult maha. Hea vaadata, kui laiskus jälle peale peaks tulema ja äkki aitab se kõik saabuva talve kuidagi üle elada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar