neljapäev, juuli 21, 2011

Liisa 10. kuu

Kaalu umbes 9,5 kilo. Pikkusest ei tea midagi, aga jalanumber on 19.

Üks harilik päev Hiiumaal.

Peaaegu terve kuu möödus Hiiumaal. Kuna käputamine sai selgeks, siis edasi tuli hakata seismist ja püsti ajamist harjutama, samas on selles vallas väga-väga ettevaatlik. Kust tagasi istuli ennast lasta ei saa, sinna püsti ei aja. Seega pole olnud ka ühtki suuremat kukkumist ja mingit järel jooksmist või selja taga turvamist pole ma siiani kordagi praktiseerinud. Tagasi istuli laskmine sai kuidagi imelihtsalt selgeks. Samas kõrgelt selg ees allatulek ei taha kuidagi selgeks saada.

Halb asi on see, et ta hakkab ka öösel ja õhtul voodis ennast püsti ajama või ringi käputama, seepärast kolib poolest ööst mulle kaissu. Nii on litsam hallata ehk teda uuesti pikali panna. Kuna ma ei viitsi temaga maadelda (Kertuga sai seda piisavat tehtud), siis magama läheb, millal juhtub, peaasi, et on piisavalt väsinud, et kustub kohe.

Juuni lõpus, kui oli jällegi üks kuumalaine ja me olime millegipärast linnas, siis praktiseeris ka sellist päevakava, et 6 tundi üleval, siis jäi süles magama, magas 20 minutit või 40 ja pärast rallis jälle 6 tundi ringi. Jorinat muidugi kui palju, aga see-eest oli õhtune lõpp mõnusalt varane.

Jaanipäevast sai ta ka täielikult osa, ikka liha, lõkke ja siidriga.

Käputamises on Liisa küll väga osav ja paigal üldse ei püsi, maal või mänguväljakul vaja ikka kõige mustemasse kohta minna ja Hiiumaal mere ääres pani ka ise kohe vette ning istus siis seal ja kaevas (jah, talle meeldib kühvliga liiva kaevata) või patsutas vett. Kappides ja sahtlites sorimise vastu veel suurt huvi ei tunne, kuigi minu pärast just võiks. Meil kõik alumised sahtlid ju Kertut arvestades komplekteeritud. Kertu järel käputab küll. Väga meeldib vaadata, mida suurem õde teeb. Väga kampa veel ei võeta, aga vahel siiski käputavad koos, peksavad klotse kokku või teevad muud titekat.

Hammaste seis on ikka 2. Öösiti viriseb juba terve kuu, aga mida ei ole, on uued hambad. Loobusin ka hambageeli määrimisest, sest määri või ära määri, aga tulemus on sama.

Sööb kõike ja palju. Söögikordi päevas 3-4. Eriti meeldib täiskasvanute toit. Pattustasin ja andsin Hiiumaal olles talle näiteks omale keedetud makarone või kartulit ja lihatükiesi, sest mulle ka sümpatiseerib see BLW programm. Oi, kuidas maitses. D-vitamiini pole seevastu suvel üldse andnud. Mingit allergiat ei ole ka ilmnenud, näiteks metsmaasikaid on küll palju sisse läinud, aga ei täppigi.

Grand Roses.

Ja täpselt 10. kuu sünnipäeval sõitsime Saaremaale SPAsse. Autosõitu talub ta hämmastavalt hästi ja vesi on suisa lemmik. Imelik kokkusattumus on see, et me sattusime mingi odavama toa raha eest jällegi sviiti, kus käisime kunagi issiga kahekesi. Ruumi oli lastel küll küllaga. Kahju, et saime seda vaid ühe öö nautida.

Aga lõpetuseks võib öelda, et lihtsam on Liisaga küll, kui Kertuga. Suur tüdruk kah juba nin gedaspidi peaks veelgi lihtsamaks minema. Kertu pöörast 10. kuud jään vist küll kogu eluks meenutama ...

Kommentaare ei ole: