Liisa 5. ja 6. kuu

Kaks kuud läks korraga mööda ja tuli ka pikk jutt. Liisa harjutab praegu pikka hommikuund ja Kertu on maal, on aega meenutada.

Aga algatuseks strateegilised mõõdud. 4,5-kuuselt sai arst tulemuseks 7130 g, pikkuseks 65 cm ja peaümbermõõduks 40,5 cm.
6-kuuselt saime koduste mõõtmiste tulemusel kaaluks umbes 7,9 kilo, mis võis ka õige olla, sest 5 päeva hiljem sai arst kaaluks 8,03 kilo. Kaalutõus on ikka veel märgatav.

Kõige tähtsam asi selle perioodi jooksul on see, et Liisa hakkas 4 kuu ja 9 päeva vanuselt kõhuli keerama, seda siis üle parema õla. Üle vasaku tuleb nüüd ka vahel välja ning vahel laseb ennast kolksti tagasi selili ka, aga muid suuri oskusi siiani selgeks saanud ei ole.

Ka lisatoit on tegelikult tähtis verstapost. Kui Liisa sai 5-kuuseks, lõikasin, nagu endale lubatud, vanavanematelt juba sügisel saadud kõrvitsa lahti.
Nädala pärast võtsin menüüsse juba suvel turult ostetud ja sügavkülma pandud lillkapsa. Siis tuli kartul ja õun. Täpselt 6. kuu sünnipäeval sai ka esimese pudruampsu – kaerakliipuder mustikatega. Viimased ikka sügavkülmast. Üldiselt on teise lapse toitmine nagu käkitegu. Hommikupudruga on eriti lihtne, niikuinii tuleb keeta. Algul keedan siis ilma suhkru ja soolata ning pärast maitsestan Kertu jaoks ära. Kertul ka hea meel, kui Liisa tema putru sööb. Ka kõrvitsapoti kõrval ootas algul oma lusikaga, et ehk saab talle ka. Nüüdseks on see huvi läinud, ju sai selgeks, et maitsestamata kõrvits ikka suurem asi toit ei ole. Samas lillkapsa püree talle maitseb ning on vähemalt kindel koht, kuhu püree ülejääk panna. Püüan üle 2-3 päeva lahtiselt toitu mitte külmkapis hoida.

25. veebruarini magas lõuna ajal korralikult. Peale seda magab mõnel päeval vähem kui Kertu. Iga päev on vaja üle jalutada. Kord arvan, et põhjuseks on hambad, siis jälle see, et ta plaanib kahele päevaunele üle minna. Mõnel päeval on hommikuuni pikem. Siis viin ta järgmisel päeval välja, aga Kertu ei jõua veel mänguväljakulgi ära tüdineda, kui Liisal juba silm lahti. Õnneks ta veel ei karju, nii et saab rahulikult koju jalutada.

Ööd on nüüd õnneks rahulikumad. Jaanuar oli seevastu eriti kole kuu. Liisa magas 40 minutit ja vahtis 1,5 tundi lakke ning seda ööpäev läbi. Ühel eriti koledal jaanuariööl sain nii pahaseks, et pakkisin ta sisse ja viisin alla esikusse vankrisse. Mida ta seal tegi, on teadmata, aga 3 tundi oli vaikus. Muidu püüdis ikka igavusest kriiskama hakata, et teised ka üles ärkaks ja seltsi asuks.

Siis lugesin ühel päeval Perekoolist, et teistel sama jama. Kõigepealt on see ealine iseärasus ja tuleb üle elada. Nojah, igasugu uusi oskusi ju juures ja neid vaja proovida. Peale kiremise ja keeramise avastas ka, et tal on varbad küljes näiteks. Teiselt poolt ajabki see jube rapsimine üles ja aitab kinni mähkimine või Tallinna pakis olnud magamiskott. Kuna mul see mähkimine välja ei tule ja kott oli kasutusel vankris, siis ei jäänudki muud üle, kui kott ka voodis kasutusele võtta. Ja üllatus-üllatus, laps hakkaski öösel magama. Ja kuna ta enam külje alla ei hüpanud, võis ta ka ööseks suurde voodisse jätta. Väga mõnus on toita, kui ei pea ennast püsti ajama. Elule tuli kohe uus kvaliteet, sest magamatus on ikka hull asi.

Veel tabas jaanuaris tervet meie peret hull tõbi ning ka Liisa ei jäänud sellest puutumata. Kaks ööd kippus palavik üle 39 tõusma. Mingil hetkel kukkus ta Paracetamoli peale hullu pööra kisama ja siis sai viinaravi kasutusele võetud ehk vee ja viina seguga ülehõõrumine. Super hästi töötas, nii et julgen teistelegi soovitada. Loomulikult käis selle haigusega kaasas ka köha ja nohu, aga võrreldes palavikuga, mida ravisin mina küll beebil esmakordselt, jätavad need juba täiesti külmaks. Aega võttis, aga terveks me kõik lõpuks saime. Käisime ka ennast perearstile näitamas, kes kuulas kõigi kopse ja saatis koju paranema. Pidigi selline haigus olema.

Päeval jaksab üleval olla keskmiselt 3 tundi, aga ka 4 pole mingi probleem. Parim on siiski peale 2,5 hakata magama sättima.

Õhtul magama lähevad meie lapsed ühel ajal, nii 21-22. Kui Liisa on väga vähe päeval maganud, siis paneme ta ka varem voodisse. Kõige varasem aeg on siiani olnud 19.30. Magama jääb ta igal ajal väga ilusti, võib-olla seepärast, et on lutisõber. Mingit hullu tissitamist või kussutamist ei ole, lutt suhu ja käed magamiskotti kinni ning varsti on vaikus majas. Isegi vankriga pole päeval vaja ringi joosta, piisab õue tõstmisest. Iga päev me ju mänguväljakule ei lähe. Vahepeal oli väga külm. Kertuga olime ikka vähemalt pool tundi iga päev õues ja siis oli ka Liisa seal. Peale poolt tundi tirisin ma ta siiski esikusse magama. Varbad olid külmad ainult siis, kui ta jaanuaris haige oli. Siis sai küll pakitud ühte ja teistpidi, aga tulemus oli ikka külm.

Ärkavad nad hommikul umbes kell 8. Söögikord tuleb selle ööune jooksul 2-3, aga kuna need on 5-minutilised, siis mind absoluutselt ei sega.

Ja hambaid ikkagi ei ole.