Kertu 20. kuu

Ehk siis lugu sellest, mis juhtus Kertuga enne, kui ta sai 1 aasta ja 8 kuuseks.

Kaalunud ja mõõtnud ei ole, isegi jalanumbrit ei ole kontrollinud, aga kevadel ostetud number 22 sandaalid on väikesed. Hea, et sandaalihooaeg selleks aastaks läbi sai. Number 23 tossud on samuti väikesed, nii et loodetavasti saab ka see aeg varsti läbi.

Muidu, nagu arvata oligi, on kiire elu saabumisega muutunud märkmed Kertu päevikus peaaegu olematuks. Ega suurt midagi teistmoodi ei toimunudki. Mina olin paks ja aeglane ning ei viitsinud ringi trampida. Kertu sellest muidugi aru ei saanud ja muudkui vingus stiilis “Emme, siia!” Võtsin kord aega ja sain tulemuseks 3 tundi, mil ma jaksasin temaga järjest tegeleda, siis oleks tahtnud juba natuke jalad üleval istuda. Aga kus sa saad. Nii kui tähelepanu läinud, siis lollused lahti. Lemmik lollus oli põrandale kakamine. Selle peale ajab ikka emme ennast kohale.

Muidu sai potti pissimine ja kakamine siiski peaaegu selgeks. Ka siis, kui püksid jalas. Ainult et soristab ikka iga 10 minuti tagant ja mitte vähe korraga ning siis ei kõlba potile istuda, kui eelmine piss põhjas. Nii et hopp-hopp poti juurde, püksid maha, Kertu kuivaks, püksid jalga, pott tühjaks, pott kuivaks ....

Morssi muidugi kaanitakse ka kogu aeg, aga ei ole keelanud ka. See suhteliselt ainuke söök, mis läheb. No ja sai ka. Ja jogurt. Nii kui kõht tühi, läheb kisaks: “Piima, saia, piima, saia!”
.
Augusti algul käisime Hiiumaal. Ilmad olid veel üsna soojad, nii et õnnestus kaks korda ujumaski käia. Samuti käisime kogu perega seenel. Saavutuseks sai 5 liitrit kukeseeni 1 tunniga. Kertu sai ka äikest ja äikesevihma lähedalt näha. Üldsegi ei kartnud kusjuures.

Öelda oskab Kertu juba peaaegu kõike. Kui ise midagi meelde ei tule, siis kordab hoolega teiste juttu. Parimad pärlid on: Issi on kausis, Emme on suur ja Emmel on tutt küljes. Ratas, märg, pime, libe, lennuk, augud, piim on täiesti tavalisteks sõnadeks muutunud.

Ja kuna mina olin kuu lõpus ikkagi üsna laisk ja väsinud, oli Kertu mõned päevad täiesti üksi maal hoidmises. Hommikul issi viis ja õhtul peale tööd tõi tagasi. Sel ajal sain natuke beebiasju sättida, koristada ja teha muud mõnusat. Tavaliselt magasin muidu oma vaba aja koos Kertuga maha.

Aga õeke veel augustis ei tulnudki. Kertu käis küll iga päev kõhtu silitamas ja titale oma lemmik lutsusokki pakkumas, aga ei midagi.

See oli Kertu viimane kuu pere ainukese lapsena.