Kaal koduse kaalumise tulemusena 11,8 kilo. Pikkuseks venitasime 79,5. Pea ümbermõõt ikka 46 cm.Talvekombe ja tudukombe suuruseks on 86, muidu kannab riideid nr 80. Roosad Libero bodyd võtsin lõpuks kasutuselt maha, no kaua saab.
Käima ei hakanudki. Mööda mööblit ja seinaääri laseb ühe käega kinni hoides küll. Samuti on nõus käima, kui keegi ühest käest hoiab. Ikka Kertu käsi all, mitte üleval.Vahel nagu astuks ühe sammu ise ka. Saa sa nüüd aru. Käputamises on igal juhul megakiire. Jõululaupäeval võtsime voodil 3 pulka ära. Sinna sisse- ja väljaronimine sai küll väga ruttu selgeks. Samuti on selge voodi või diivani pealt jalad ees alla tulek. Pigem on see halb. Nii kui hommikul voodis igav on, siis kohe minek. Ka magamistoa ukse saab ise lahti. Selline tegelane siis.
Ka kapiuksed ja sahtlid saab ise lahti. Väga ei sorteerigi. Paar korda olen avastanud prügikotist sinna mittesobiva asja. Uus on emme või issi käe tirimine, et ta aitaks. Kas siis midagi alla võtta või lahti teha või kätte anda. Nagu oleks laisaks läinud. Ja vastus: “Mine võta ise!” ei rahulda.
Mõnest asjast saab nagu aru ka. Näiteks väljenditest “istu” (söögitoolis püsti seismine ja laua peale ronimine on nii tavaline asi),” anna” (emmele mõmmi, jänku jne), “pane tuli põlema” (lülititega klõpsimine on eriline lemmik), vahel harva ka “ei tohi”.
Ise ütleb ka paari sõna, näiteks aaitäh, mämm-mämm, ah-ah (koer), mõm-mõm-mi-mi, papp (ei tea, mida see tähendab) ja piim on mim.
Piim on üldse eriline lemmik ja põhitoit. Rinnapiimalt läks maha. Ühel õhtul oli mul pidu, kus sai ka natuke alkot võetud. Hommikul siis Kertu ei saanud oma ainukest piima. Edaspidi ta enam ei tahtnudki. Siis ostsin turult prooviks lahtist lehmapiima ja maitseb küll. Isegi kõhule ei teinud midagi. Üritan ikka normeerida, et päris liitrit päevas ei saa. Saab morssi. See kõlbab muidugi ka. Õudne joodik ikka.
Aga millestki peab ju elama. Söömine ei olnud selles kuus mitte kõige suurem sõber. Ei lähe ei hommikupuder ega lõunapraad, aga ju siis ei ole vaja või on lootus saada midagi paremat. Eks pühade ajal oli kodus nii kommi kui piparkooki ja seda õnnestus tal siis vahel ka varastada. Maitsed küll.
Kaks jõulupidu oli ja sünnipäeva pidasime ka. Rahvas talle meeldib, aga kingitustest ei oska veel küll lugu pidada. Häbiga peab tunnistama, et me ise ei kinkinudki sünnipäevaks midagi. Uusi asju tuli korraga niigi palju. Eks saab kunagi hiljem.
Lõpetuseks võib öelda, et aastane laps on juba üsna asjalik. Saab natuke aru, oskab natuke ennast väljendada ja see kõik on üsna naljakas. Praegu tundub, et elu on hakanud kergemaks minema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar