Karm reaalsus

Kodus istudes käib ikka täiesti alla, seda nii vaimselt kui füüsiliselt.

Esimene lugu on sellest, kuidas me sõbrannadega Soomes poodlemas käisime. Sain tasuta sõidukupongi neljale. Mõeldud, tehtud. Päev sai suure hoolega valitud ja hakkasin broneerima. Ja selgus, et Tallinki broneerimissüsteem on minusugusele koduperenaisele natuke liiga keeruline. Esimese hooga ei leidnud üldse kohta, kust seda soodsat sõitu saada. Peale telefonikõnet sain teada, et ikka saab. Oleks pidanud laskma teenindjal broneerida, aga kus ma sellega. Teenustasu 45 krooni tundus kole suur. Pusisin siis neid numbreid ja nimesid ning sain lõpuks veateate mis käskis uuesti proovida või helistada teenindajale. Proovisin, proovisin ja helistasin. Siis selgus, et olin süsteemi lukku lasknud ja teenindaja ei saa ka broneerida. Käskis õhul uuesti proovida ja 24 tunniga pidi ikkagi lahti tulema. Küsisin veel, et kas siis ei alga uus 24 tundi, kui ma varem proovin? Ei pidavat algama. Proovisin õhtul ja hommikul uuesti, ikka sama veateade. Kirjutasin juba kurja kirja, millele samal päeval ei vastatud, ootasin kannatlikult veel 24 tundi ja veateate peale vihastasin ning helistasin kolmandat korda. Siis sattus juhuslikult meesteenindaja, kes lubas asja tunniga korda ajad aja teenustasu ei võtnudki. Asi saigi lõpuks korda ja naised Soome, aga edaspidi lasen kohe kellelgi teisel selle broneerimisega tegeleda.

Teine ei olegi lugu, vaid karm reaalsus. Olen juba jõuludest haige. Kolm nädalat siis. Nii kui nina õue pistan, on kohe mingi tõbi kallal. Esimesena oli kõripõletik ja see sellest, et läksin ühel laupäeval, kui õues oli –15 jala Nõmmele turule. Ilm oli ilus, riided paksud ja enesetunne hea, aga ikka oli see temperatuur kurgule liig mis liig. Hääl oli ära, nina niiske ja kõrv lukus. Kui enesetunne oli juba enam-vähem normaalne, otsustasin vankriga jala poodi minna. Oli aga sadanud värsket lund ja sahkadega siinkandis ei priisata. Igal juhul sain vankrit vedades naha märjaks ja seekord köha väikese nohulisandiga. Nüüd istun kodus ja ei julge minna ei poodi, turule ega Kertuga kelgutama. Ei teagi, kuidas ennast arendama peaks hakkama.