Kiviktaimla Hiiumaal vajab omaette teemat. Kõik sai alguse nii 15 aastat tagasi, mina elasin igal juhul veel kodus. Kivihunnik on aia taga kogu aeg olnud, vahepeal peeti seda isegi kivikalmeks, aga nii see siiski ei olnud. Kohalikud lihtsalt tõstsid kivikalme silti ühest hunnikust teise. Kivide vahele oli ka kenake huumusekiht kogunenud ning seega väike mättake. Panin kord sinna suure kivi äärde mäenõlvale paar võõrasema kasvama. Lihtsalt niisama, ilu pärast. Ema haakus mõttega. Tõstis hunniku tühjaks, pani kile alla, laotas kivid tagasi, tõi palju uut mulda ja siis hakkas taimede kogumine. Päris valmis pole asi siiani, igal kevadel ja sügisel saab tõsta taimi omast arust sobivamasse kohta ning sinna on kogunenud ka lihtsalt püsililli, mis tuleb kolida sealt püsilillepeenrasse.
Eriti uhke olen paari oma käpakestega Kaukaasiast toodud taime üle, neid siin maal tõenäoliselt väga palju ei leidu. Osad taimed on aga juba nii suureks kasvanud, olen neid suure pundi linna toonud ning ema on külarahvalegi jaganud. Saab näha, kas see peenar ka kunaig lõplikult valmis saab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar