Jaaniaeg

Suve kõige valgem aeg oli plaanis Hiiumaal veeta, sest kolida niikuinii ei saanud. Internetiinimeste kogemustele tuginedes ärkasime laupäeva hommikul kell 6, saime suhteliselt kiiresti võileivad söödud ja sadama poole liikuma. Ja arvestus oli õige, saime peale ja peale meie mahtus veel vaid 2 autot. Rahvast oli aga palju.

Laupäeval sai aiatööd tehtud. Taimar niitis muru ja mina rohisin peenraid. Õhtul võimaldasime Tommyle pesu merevees. Tuul oli kogu päeva väga tugev ja külm, aga vesi tundus väga soe. Ujumine jäi siiski ära.

Pühapäev oli rattasõidu päev. Läbi korbi mägede läksime Kalestest mereäärde. Jällegi olid lained suured ja päike kord näitas end ja siis oli jälle peidus. RMK-omad on Kalestesse ehitanud väga vinge katusealuse istumiseks ja grillimiseks. Kivide sisse oli igasuguseid puust kujukesi paigutatud. Et liiva mitte tallata, siis olid isegi tähtsamatest punktidesse terrasilaudadest rajad tehtud.

Edasi eksisime matkarajalt ja proovisime mööda mere äärt leida oma rada Kalanasse. Ühes kohas muutus olukord üsna lootusetuks, aga see-eest leidsime metsmaasikaid, poleks osanud arvatagi, et neid nii vara juba nii palju on. Edasi siiski sai, aga mööda vanat piirivalverada, kus tuli ratast käekõrval lükata. Edasi läks jälle paremaks. Ühelt tulevasest suvilatele planeeritud krundilt leidsime jällegi maasikaid ja neid oli palju nagu Nukitsamahe filmis. kohati tekkis küll tunne, et tulevad kollid ja viivad kohe metsa ära. Seda siiski ei juhtunud.

Kalana oli tundmatuseni muutunud. Palju uusi maju ja isegi hobusetall oli vahepeal rajatud. Samas sadamas pole midagi muutunud.

Edasi liikusime mööda mereäät Ristna poole. Sai laineid nautida ja sõjaväelaste vana lokaatoritorni otsa sõita. Üldse oli sellel territooriumil rohkesti liikumist, telkijaid-grillijaid jagus kõikjale. Natuke enne Surfiparadiisi käis Taimar vees ka ära. Mina ei julgenud. Polnud lihtsalt jope äravõtmise ilm. Kuna kell oli juba palju, tulime sealt otse koju. Õhtul tegin kartulisalatit, grillisime liha ja saunatasime 1,5 tundi. Vihta tehes juhtus veel nii, et Tommy leidis kitsetalle ja murdis ta muidugi maha. Istus selle eest paar tundi oma aias kinni, siis aga lasime lahti, ta niikuinii ei saa aru, et ta midagi paha tegi. Järgmisel päeval mina laipa enam ei leidnud.

Esmaspäeva hommikul sadas vihma. Õnneks hoidis R2 jaanisaade tuju üleval. Vihm jäi neljast järele ja päike kuivatas isegi rohu ära. Eilne maasikate rohkus ei andnud rahu ja me käisime veel korra kohalikus karjääris maasikaid otsimas. Karbitäie isegi sai. Siis pakkisime asjad, mida tahtsime sealt kaasa võtta, kokku, jälle grillisime, vaatasime lõket ja läksime vara magama, et jällegi kuuest ärgata. Jaanipäeval aga oli see ilmselgelt liig, mis liig. Poole üheksane praam oli pooltühi. Vihma ka jälle sadas ja ju siis õhtused pidutsejad alles magasid. Hilisematel andmetel oli ka 10.30 praam tühi olnud.

Jaanid lõpetas orienteerumine Raku metsas. Rada oli huvitav, aga rahvast vähe. Nii ma otsisingi ka kõige lihtsamates punktides võssa peidetud auke nagu loll. Aega läks 1,5 tundij see oli minu hooaja kehvim aeg. Koht aga õnneks ei olnud viimane ka seekord.