Südasuvi

Juba mõnda aega tagasi tegin omale selgeks, mida ma tegelikult teha tahan. Infot selle kohta leiab paljudest raamatutest ja loomulikult internetist. Guugelda aga või küsi minu käest.

Aga praegu oleme jälle Hiiumaal, alates mai algusest vahelduva eduga juba mitmendat korda. Vahel käime ikka linnas poekotte täitmas ja inimesi vaatamas ka, aga see edasi-tagasi sõitmine on muidugi hirmkallis.

Käes on kesksuvi. Sääski on ehk juba natuke vähem, vähemalt keskpäeval tundub nii, ja see ning soe ilm lubab palju õues olla. Praegu oleme nädal aega jutti iga päev mere ääres käinud. Kuigi vesi on siin, ükskõik millist randa oleme proovinud, jääkülm, naudivad lapsed seda väga. Lõdisevad ja mängivad vahepeal liivaga või ronivad kividel. Esimest korda saime sel aastal kõhu märjaks aga juba 27. Mail, aga seda küll Tallinnas Stroomi rannas. Siis sõitsime Hiiumaale ja mandril olnud soojalaine siia seekord ei jõudnud.

Vaatamata sellele on loodus sel aastal ka siinkandis ees. Kibuvits õitses juba enne jaanipäeva ja jasmiinilõhna on ammu kõik kohad täis. Ka enne jaanipäeva korjasin siit teeäärtest juba umbes 3 liitrit metsmaasikaid, mille lapsed küll kohe nahka pistsid. Ka Tallinnas tean ma Võidu staadioni kõrval üht maasikakohta ning sealt saime ka ammu suu marjaseks ja me ei olnud esimesed. Nii et uskumatult vara. Siinkandis käidi jaanipäeval küll kõik lagedamad platsid üle, nii et ei oskagi enam kusagilt otsida, samas on tänaseks juba paar päeva möödas ja uued mammud peaks valmis olema.

 

Ja juba paar päeva oleme aiast aedmaasikaid leidnud, mis on siinkandis ennekuulmatu ehk ka paar nädalat varem. Eile jätkus juba pannkookide peale toormoosikski. Oleks ehk varemgi saanud või rohkem, aga varesepere kiskus osa saaki lahti. Nemadki valivad ainult suuremaid ja punasemaid. Võrgud saime peale alles suve algul ehk eelmisel reedel. Kasvuhoonesse pandud kuus maasikataime on oma saagi praeguseks juba peaaegu ära süüa lubanud. Mõned pisemad on veel valmimas.

Kasvuhoones on lisaks maasikatele ka kobartomatid valmis. Suuremad tomatid on ka juba kergelt roosad. Ei oskagi arvata, millal neid võileiva peale viilutama saaks hakata. Salati teeme alati oma sibulapealsetest, lehtsalatist ja redisest. Mõnus. Esimene kartul on ka õitsenud, aga alla piiluda veel ei julge. Äkki peaks?

Ja lisaks jasmiinile on õu täis igasugu lõhnu, mida saab õhtuti  võrgust telgis rahulikult nautida. Puudu on veel üks mõnus niiskuskindel kott-tool seal, aga asi on töös. Varem olin vist liiga väsinud, et seda kõike märgata ja tähele panna, nüüd aga on tunne, et ei tahaks sellest enam ühelgi suvel ilma olla. Mõnus on olla just õigel ajal õiges kohas, mitte kusagil mujal. Eestimaa suvi on imaline.

Lõpetuseks veel nii palju, et Kertu saab meil laupäeval 4,5-aastaseks. Panime lapsed seina äärde ning selgus, et Kertu on 107 cm pikk ning Liisa 95. Peaks tegema mingi tabeli, kus mõlemad ilusti vanuse järgi kõrvuti, aga hetkel ei viitsi hakata kõiki postitusi läbi kammima. Ehk kunagi :D