Ega suurt midagi jälle ei mäleta. Eks sinna kuusse jäi hulk magamata öid ja paar uut purihammast. Jah, tal on üleval 2 lõikehammast ja 2 purihammast. Ei tea, mis loogika sellega on. Interneti tarkusel ostsin ka täiskasvanute Kamistadi, aga ka see ei aita ööund paremaks teha.
Positiivne on see, et rinnast võõrutamine läks imekergelt. Ei protesteerinud ei mina ega Liisa. Viimasena venis õhtune magamamineku piim, aga ühel päeval õnnestus mul minna Spasse puhkama ja Liisal tuli ilma magama minna. Läkski. Edasipidi pani õhtul magama issi, et ei tekiks mingeid ahvatlusi. Nii nädalaga oli korras.
Piima asemele tuli aga uus mure ehk öine keefir. Seda nõutakse nüüd igal võimalusel. Vea avastamine tassist teeb õige kurjaks. Lehmapiima Liisa ei joo. Võtab suhu küll, aga puristab kõik uuesti välja. Taldrikust loobib lusikaga toitu suhu ise ja portsud on veel korralikud, toidu valimise periood ei ole veel kätte jõudnud.
Samas on saabunud oma arvamise ja sääre küljes rippumise periood. Saaks aga kõrgemale ja midagi näppima. Ja kui ei saa, tuleb kisa või silla viskamine, aga teine laps, elame üle.
Ka septembris olime mõned päevad Hiiumaal. Pikka sõitu talub Liisa hämmastavalt hästi. Kolisime ta ka lõpuks turvahällist välja ehk küll Kertu vanasse tooli ja Kertule ostsime uue 15-36 kilo tooli, kus ta käib kinni tavalise auto turvavööga.
Ja lõpuks hakkab ka käimine järjest rohkem meeldima. Vankri või tooli järel käib täitsa vabalt. Käest kinni käia ei meeldi. Pigem valib välja, kuhu joosta ja pistab punuma, lõpu muidugi kukub pikali. Ning kuu lõpuks saab juba ka 2 meetri läbimisega hakkama. Olgu saladuskatte all öeldud, et 4. oktoobril otsustas ta päriselt käima hakata ehk siis 1 aasta 1 kuu ja 1 päeva vanuselt, aga see on juba uus jutt.
Edit: Tegime Liisale septembris EOL-koodi, mis on 17648. Päevak oli täpselt samas kohas, kus ta käis aasta tagasi oma esimesel orienteerumisel olles ise 6-päevane.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar