Et siis aasta ja veerand.23. märtsil käisime Kertut arstile ette näitamas. Kiideti heaks ja kaaluti 12,5 kilo. Kuna arst ja Kertu polnud kõige suurema sõbrad, siis mõõtma ei hakanud. Igal juhul toimub kerge üleminek nr 86 riietele. Osad nr 80 riided on veel käigus, osad on juba ära pandud. Sõltub tootjafirmast nagu ikka.
Uutest oskustest ronib ise neljakäpakil trepist üles. Oskab näidata, kus on nina, silm, juuksed, hambad ja teised kehaosad ning tunneb tekki ja patja. Nina ja lina on küll segamini, aga ju ma siis hääldan nii halvasti. Sõnu on täitsa mitu ja julgeb ka võõrastele oma oskused ette näidata.
Lisaks paneb peale enda ka teistele süüa suhu. Ühel hommikul pidin putru sööma. Tegelikult on hea pudru ja mul pole pudru kui sellise vastu ka midagi, aga lapse kausist ja käest tuleb ikkagi mingi tõrge. Ja siis seleta, et emmel on kõht täis.
Koristamise juures tahab ka asjapulk olla. Oskab tolmuimejat sisse-välja lülitada ning see pigem segab ning eriline lemmik on põrandapesu mopp. Seda ta võib ikka pikalt mööda tuba ringi lükata.
Hakkas ka õues oma saabaste ja kombega ise püsti saama.Proovime iga päev ikka tunni väljas olla. Kuna läks soojaks, on riided pärast märjad ja liivaplönnid. Huppa talvekombest õnneks vesi läbi ei tule, seega proovin seda võimalikult kaua kasutada. Soojal päeval tuleb siis alla ainult body. Peale liiva söömise meeldib Kertule veel Vabaka äärde autosid vaatama tormata ja katsu ta siis sealt kätte saada. Navigeerida saab teda endiselt ainult süles ja siis muidugi protestinoodi saatel.
See-eest ööd on muutnud rahulikumaks. Vett enam ei joo, aga sokki on vaja ikka paar korda ulatada. Jah, meil on tudusokk. Ise valis omale lutsutamiseks punase Jänkujussi soki. Teeme nii, et ühe öö on lapsevalves issi ja teise mina. Kui ise õhtul liiga kaua üleval ei passi, saab 8 tundi jutti ikka ära magada. Õhtune magamajäämine nihkus küll üheksaks poole kümneks. Äratus ikka alates seitsmest. Ja vahepeal avastasime, et ülemised purihambad on väljas. Ilma trallita. Elu nagu lill.
Siis sai vannipõlgurist vanniarmastaja. Ühel päeval enam ei kisanud ja hakkas ise vanni ronima. Võib-olla on asi sellest, et panime vanni kaks kaussi ja vannihiire. Nüüd mulistab nagu hull ja katsu teda sealt välja saada. Samas saunas laval enam ei viitsi istuda. Saaks ikka võimalikult ruttu vanni.
Vahepeal tabas ka nohu, aga õnneks läks see ka seekord väga kergelt. Tundub, et füsioloogiline lahus, purustatud küüslauk ja teepuuõli töötab hästi. Ühel õhtul kimbutas ka köha. Siis viskasime lina üle juba magava lapse voodi ja panime kõrvale toolile kummeliauruga poti. Tundub, et aitas. Hea on ka see, et Kertu oskab ise tatimulle välja puhuda. Ka pühkima kipub ise, aga selles on veel parem ise abistada.
No ja kuna laps on hull istumishuviline, tagurdab ja istub siis ise vanematele sülle, pissipotile või padjale, ostsime Kertule laua ja toolid. Kahjuks on need praeguseks veel liiga kõrged. Nii et tuleb ise edasi tooli mängida.
Potilkäimisega on aga halvasti. Kuna ta saab nüüd ise potilt püsti, ei meelita teda enam millegagi seal pikemalt aega veetma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar