Lubadused, lubadused....

Juba pean hakkama tegema järeleandmisi oma uue aasta lubadustesse.
Kõigepealt ei ole ma Kertuga kaugeltki iga päev õue jõudnud. Oli kole külm ja Kertu ka tõbine. Kuna ta ei armasta kohe üldse kombekat ega kelku, siis külmas vingumine mõjub minu arvates Kertu tervisele ja minu närvidele eriti laastavalt.

Hakkalihaga läks ka kehvasti. Tõenäoliselt valisin kogenematusest eriti halva liha tooraineks. Igal juhul jäid mingid kõõlused süsteemi vahele kinni ja et sealt midagigi läbi pressida, väntasin ennast suisa higiseks. Kertu kasutas minu tähelepanu puudumist muidugi ka ära ja toppis omale mõnuga toorest hakkliha suhu. Igal juhul tulemus ei olnud seda vaeva väärt. Isegi kotlett ei maitsenud kuidagi paremini.
Ja raamatuid on mul loetud juba 3: Kaur Kenderi Iseseisvuspäev, Tõnu Õnnepalu Paradiis ja Mihkel Aitsami Hiiu lossist Siberisse. Paradiis on nii hõrk raamat, et see vääriks kohe eraldi kirjutist. Näis, kas kunagi viitsin ja jõuan.