Kertu 10. kuu

Karm kuu oli, tuleb tõdeda.
Kertul kaal ikka tõuseb. Sain kuu lõpus 11,4 kilo.

Algatuseks kujundas Kertu endale 4-tunnised ülevalolekud, aga magas seal vahel ikka 20 minutit ja sellele eelnes meeletu trall voodis ja seakisa. Ööd ei olnud ka enam paremad. Ülemised hambad tulevad millegipärast valusamalt. Ikka oli öid, kus tuli 1,5 tundi üleval olla ja sinna ei aidanud ei ussi- ega püssirohi. Vahepeal arvasin juba, et hakkame teises toas mängimas käima. Saan mina midagi kasulikku teha ja issi magada. Selle mõtte peale tuli hammas välja ja paariks nädalaks sai rahu.

Võib-olla ajas minu sünnipäeva pidamine ka natuke süsteemi sassi. Muidu aga tundus, et talle meeldis see rahva hulgas askeldamine. Sai kolmel päeval uusi nägusid näha ja laualt ka uusi palakesi näpata.

Selle 4 ülevaloleku tunniga jõuab palju. Ikka püsti ja pikali-püsti ja pikali. Kukkumiste ja appihüüdmiste aeg oli õnneks lühike, päris ruttu sai tagasi istuli saamine selgeks.

Siis tuli järsku hull emmearmastus peale. Võib-olla see oli varem ka, aga siis ei pääsenud löögile. Nüüd saab ise sääre juurde tulla ja rippuda ja viriseda. Nii et vinna muudkui oma 11 kilo sülle ja maha ning ega siis niisama saa süles olla. Ikka vaja lasta omale midagi kõrgelolevat näidata ka. Vaene selg. Siis on veel vaja, et keegi käest kinni hoiaks ja saaks ise toast tuppa käia. Sellised sportlikud päevad olid.

Ja nüüd oleme nagu notsud ka. Söömised on hullumaja. Laps on nagu siga, ise olen nagu siga, elamine on nagu laut. Alati ei viitsi eelmist läbu veel äragi koristada, kui tuleb juba uus. Söömine käib ikka 3 tunni tagant. Lisaks 4 piimale on 4 lisasööki ka. Sööme juba 3 lusikaga, Kertul peab kindlasti kaks olema, muidu kisab, keerutab ja kisub minu oma. Kastab neid siis kordamööda toidu sisse, viskab maha, määrib minu pükstesse, vahel pakub mulle ka, toksib vastu lauda ja siis hõõrub seal oma varrukaga sees või heal päeval pistab lusika suhu ka. Siis pesen kõigepealt enda käed puhtaks, siis vaatan, kas lapse kannatab sülle võtta, siis pesen tema käed ja näo puhtaks, vajadusel vahetan riided, aga üldjuhul peab ta oma rokastega ikka päeva lõpuni läbi ajama ning siis on järg toidunõude, laua, söögitooli ning põranda käes.

Nii kui läks kaks korda päevas pudru andmiseks, keedan putru iga päev. Mingist ajast soolast toitu enam iga päev saumikseriga ei püreeri, vaid teen kahvliga katki. Vahel sobib, vahel ei sobi. Hakkasin ka piimakastet tegema. Nüüd on proovinud ka makarone ja tatart kastmega. Jumalik toode on kamapallid. Viskad need ette ja tükk aega on rahu majas. Nokib neid siis lahedalt ühekaupa omale suhu. Parema käega oskab seda teha kahe sõrmega, vasakuga paneb terve peoga, aga see ei tule hästi välja. Seda kõike saab harjutada ka jõhvikatega ning siis saame meie sellele kõigele peale astuda.

Kuna ilmad läksid külmaks ja paljaste kätega enam mänguväljakul kiikumas käia ei saa ning labakud kohe üldse ei lähe, ostsin lapsele katseks sõrmkindad. Nende kätte pusimine on üks paras pusimine, aga kinnastega harjus siiski ära. Ei istu enam käed püsti, vaid proovib vahel ikka midagi haarata ka ning nüüd saab juba ka labakuid kasutada.

Iga päev püüame sõnu õppida, ikka uks, aken, jänku. Tundub, et ei ole külge hakanud. Kindla tähendusega sõnu tema igal juhul ei ütle. Vahel satuvad silbid nii kokku nagu meie oleme harjunud sõnu kuulma. Ikka mäm-mäm, ti-ta, tä-di, ämäm, äi-täh jne. Ja palve “Anna emmele jänku” jääb ka täitmata.

Põrandaid proovin pühkida ja pesta kaks korda nädalas. Puru tekitab Kertu, kust see lõputu tolm tuleb, ei tea. Kõik kohad on kaetud Kertule mängimiseks antud koliga, et teda hetkekski säärest eemale meelitada. Olen teinud kõvasti järeleandmisi, aga minu korda armastavale meelele on see ikka liig.

Mulle käib kõik see trall vahel üle jõu. Potitada ei jaksa, hambaid pesta ei jaksa ja kindlasti veel midagi olulist, mis praegu meelde ei tule, ei jaksa. Õnneks paistab tunneli lõpus tilluke valgus. Tundub, et laps hakkab ühele magamiskorrale üle minema ja kaks korda on see ka 2,5 tundi pikk olnud. Jõulud!