29. märts

Laupäev oli väga tegus päev. Isiklikus mõttes. Tööl sebin iga päev ja mitte vähe.

Kell 12 oli Astangul Leninile minejate esimene treening. Kohale oli tulnud umbes-täpselt 10 inimest. Kui Jaan ja Boriss ka sisse lugeda, siis 12. Tundsin sellest 10 ainult kolme. See ei seganud meid köide haakimast, natuke ringi liikumist ja peale seda puujaamast nii teadvusel kui teadvusetut kannatanut päästmast.

Mingil hetkel oli kohal AK venekeelsed uudised. Küsimused olid nii ootamatud, et ei osanud midagi kosta. Aga õhtul näidati. Isegi vend ja vanaema nägid. Oleks teadnud, oleks hommikul vähemalt juuksed ära kamminud ja parema fliisi selga ajanud.

Õhtul oli mul aga Lühikese öö kokteilipidu. Rahvast oli jällegi umbes 10, aga kokteili joodi agaralt. Kes tahtis, sai ise sheikimist proovida. Maasikamargaritat sai teha suisa värsketest maasikatest, sest Oksana tõi neid terve kasti. Raju pidu oli, tundub tagantjärele.

Ja öösel keerati kella ning lumi oli ikka veel maas.