Tervis, tarviline vara

Ma olen Eesti arstisüsteemist "täiesti vaimustsuses".
Õnnestus mul kolmapäeval elus kolmandat korda nii haigeks jääda, et tööle sel nädalal rohkem ei saanudki. Helistasin siis reedel oma Õismäe perearstikeskusesse. Olgu öeldud, et ma elan Nõmmel, aga Nõmme omad keelduvad mind oma nimekirja võtmast. Neil nimekirjad täis ja võtavad juurde ainult rasedaid. Hea, et vähemalt nemad ei pea haigena mööda linna ringi traavima. Algatuseks sain peatäie sõimata, et miks ma juba kolmapäeval ei helistanud? Ja nüüd ei saagi töövõimetuslehte kolmapäevast, kui ma just perearsti ära ei moosi. Ausalt öeldes ma ei teadnud kolmapäeval, et ma pikemaks haigeks jään, samuti pole mul perearstiga pikemalt millestki rääkida. Varasemad kohtumised on lõppenud tödemusega, et mingu ma koju tagasi, võtku rohtu, mida ma olen siiani võtnud ja kui nädalaga haigus üle ei lähe, tulgu uuesti tagasi. Tavaliselt läheb. Seega minu plaan perearsti mitte üleliia koormata ja jätta aeg tõelistele abivajajatele neile ei meeldinud. Siis selgus, et minu perearst on üldse dekreedis ning teisipäeval saan siis mulle täiesti tundmatut tädi moosida. Iga asi on millekski hea, ehk räägin siis temaga isegi oma depressiioonikahtlusest.